Analüütikud: mehe võõrsil töötamine suurendab naise sõltuvust

«Peremudelid on Eestis ja igal pool mujal arenenud ühiskondades mitmekesistunud – inimeste pered on väga erinevad ning eluteed muutuvad. Pered, kus lapsed kasvavad terve elu kahe bioloogilise vanemaga, kes pidevalt on kohal, ei ole enam see üks, ainus ja õige peremudel. Ka ei ole kaugel töötavate isade või emadega pered uus nähtus – alati on olnud inimesi, kes töötavad laevadel, kaugsõidujuhid või muudel põhjustel sageli välismaal viibinud,» märkisid Praxise analüütikud Pirjo Turk ja Marre Karu Postimehele.

Millist mõju selline elukorraldus lapse heaolule ja väärtushinnangutele osutab, on nende hinnangul väga raske öelda. «Perekorralduse puhul, kus isad on kaugel tööl ning emad väikelastega kodus, võib kaasneda, et naised on veelgi enam koduste toimetustega hõivatud, kuna nad on peamised laste eest vastutajad. Viimane vähendab aga naiste võimalust ennast tööalaselt teostada ning suurendab majanduslikku sõltuvust meestest,» leidsid Karu ja Turk.

«Palju sõltub sellest, milline on lapse ja vanemate omavaheline suhe, kuivõrd ja mil viisil sellise elukorralduse põhjuseid lastele selgitatakse ning milline on lapse ja eemaloleva isa suhe siis kui isa parasjagu on kodus. Tänapäeval on erinevate suhtluskanalite nt skype, msn või muu kaudu võimalik tihedamini lapsel kontaktis olla oma kaugel viibiva lapsevanemaga, kuid see ei pruugi olla piisav eriti väikeste laste jaoks,» tõdesid nad.

Erinevad uuringud näitavad, et kahe lapsevanemaga peres kasvanud laste seas on riskikäitumine väiksem. «Laste päris omapäi jätmise probleem on tõsine ja kindlasti tuleks tõsta vanemate teadlikkust laste õiguste ja heaolu osas, et selliseid olukordi ei tekiks,» lisasid analüütikud.

«Pere seisukohalt on kindlasti parem see, kui isa või ema võtavad vastu töö välismaal, mis pere toimetuleku tagab, kui Eestis käed rüpes vaesuses ning meeleheites istuda. Samas pikemas perspektiivis ning riigi seisukohalt tähendab see Eesti jaoks kaduma läinud ressurssi ja maksutulu.»

«Tekib küsimus, mida annab teha selleks, et need inimesed leiaksid sobiva ja piisavalt tasuva töö Eestis. Millised on tööturuteenused ja täiendkoolitusvõimalused, et inimest aidata Eestis tööd leida. Kindlasti on tegu ka regionaalarengut puudutava küsimusega – kuidas arendada erinevaid piirkondi ning nende majandust selliselt, et seal elavad inimesed leiaksid töö kodule lähemal ega peaks kolima kogu perega mõnda teise Eesti piirkonda või suisa välismaale,» arutlesid Turk ja Karu.

Tänane Postimees kirjutas kolme pere näitel sellest, mismoodi naised saavad laste kasvatamise ja koduste toimetustega hakkama, kui mees välismaal tööl käib.