:format(webp)/nginx/o/2018/07/26/11036239t1h8404.jpg)
Riigikogus moodustati lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühm, mille eesmärk on aidata kaasa ühiskonna teadlikkuse kasvule perevägivalla mõjust nii ohvritele kui ka riigile laiemalt ning toetada parlamendi tasemel vägivalla ennetust ning ohvreid.
Toetusrühma kutsus kokku ka eelmises koosseisus samanimelist rühma vedanud Reformierakonna fraktsiooni ning sotsiaalkomisjoni liige Liina Kersna, kelle sõnul on lähisuhtevägivalla ohvrite toetamisel tehtud viimase nelja aastaga oluline arenguhüpe.
Lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühm valis esimesel koosolekul esimeheks Liina Kersna Reformierakonnast ning aseesimeesteks Helmen Kütti Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ning Maria Jufereva-Skuratovski Keskerakonnast.
Toetusrühma kuulub 17 riigikogu liiget: Liina Kersna, Kristina Šmigun-Vähi, Johannes Kert, Annely Akkermann, Eerik-Niiles Kross, Vilja Toomast, Kalle Laanet, Heidy Purga, Yoko Alender, Maris Lauri, Hanno Pevkur, Keit Pentus-Rosimannus Reformierakonnast; Maria Jufereva-Skuratovski Keskerakonnast; Riina Sikkut, Heljo Pikhof, Helmen Kütt, Marina Kaljurand Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ja Peeter Ernits Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast.
«Kui neli aastat tagasi sõltusid naiste varjupaigad iga-aastasest projektitoetusest, siis täna on meil kõigis maakondades pikaaegsete lepingutega professionaalsed naiste tugikeskused, kes pakuvad ohvritele nii psühholoogilist kui ka juriidilist nõu,» ütles toetusrühma esimeheks valitud Kersna, kelle sõnul ei ole kunagi varem olnud naiste tugikeskuste eelarve nii suur kui sel aastal.
«Neli aastat tagasi ehk 2015. aastal suunas riik naiste tugikeskustele 500 000 eurot, sel aastal juba ühe miljoni. See on olnud kiire areng, kuid arvestades kui palju on tegelikult ohvreid, kes tänaseni ei ole abi küsinud, ei saa me selle miljoniga pikas perspektiivis leppida,» lisas Kersna.
Kersna tõi välja ka vajaduse tegutseda selle nimel, et kõik vägivallas kasvanud lapsed, hoolimata sellest, kas on algatatud kriminaalmenetlus või ei, saaksid riigi poolt psühholoogilist abi. «On suur tõenäosus, et kui me ei tegele täna vägivallatraumadega lastega, siis me oleme sunnitud nendega tegelema aastate pärast kui neist väikestest inimestest on kasvanud kas uued ohvrid või vägivallatseja. Ja siis on see riigile juba oluliselt kallim,» ütles Kersna.