/nginx/o/2015/01/03/3653191t1h8732.jpg)
/nginx/o/2018/09/13/11414955t1h8c51.jpg)
/nginx/o/2019/05/03/12132978t1h9ca6.jpg)
27. mail südaööl selguvad seitsme Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadiku nimed, praeguse seisuga saavad oma parlamendikohas kindlad olla kuus esimest.
Segaduse põhjustajaks on juba ligi kolm aastat Euroopat ärevuses hoidnud Ühendkuningriik, mille jäämises ELi või lahkumises puudub ikka veel selgus. Kindel on, et sarnaselt muu Euroopaga Ühendkuningriigis Euroopa Parlamenti valitakse ja vähemalt esimesel istungil 2. juulil on suures ringsaalis 751 värskelt valitud eurosaadikut. Kui Ühendkuningriik siiski lahkub EList, siis jääb saadikuid alles 705 ja Eesti saab ühe koha juurde.
Esimesed Eesti kodanikud saavad valimistel osalema hakata Eesti välisesindustes juba 11. mail. Ametlik e- ja eelhääletusperiood algab 16. mail ja kestab 22. maini. Valimispäev on Eestis traditsiooniliselt pühapäev, seekord 26. mai. Mõnedes ELi riikides valitakse juba alates 23. maist.
Sedelile võib ka nime kirjutada
Valimissüsteem on sarnane viis aastat tagasi toimunud valimistele. Eestist on üles seatud 66 kandidaati ja neid saavad valida 881 500 Eesti kodanikku Eestis, 84 500 välismaal elavat Eesti kodanikku ning selleks soovi avaldanud teiste EL riikide kodanikud. Praeguseks on neid 1600, mida on poolesaja võrra enam kui viis aastat tagasi.
Valimisnimekirjad on avatud, mis tähendab, et erakondade seatud järjekord ei mängi mandaatide omandamisel väga palju rolli, määrav on saadud häälte arv.
Erinevalt riigikogu valimistest võivad paberil hääletajad valimisteenistuse juhi Priit Vinkeli kinnitusel sedelile kirjutada nii kandidaadi numbri kui ka nime. Oluline on seejuures jälgida, et kirjutataks nii ees- kui ka perekonnanimi, sest mõnel kandidaadil on sama perekonnanimi.
Praegu on Ansipil asepresidendi tiitel, Eestist saadetav asendusvolinik ei pruugi saada asepresidendiks ning ei ole ka kindel, et ta saab endale Ansipilt päranduseks digivaldkonna.