Ametiühing: riigiametnikud tehakse sunnismaiseks

«Kui töölepingu seaduses on nii, et mis ei ole lepingus kokku lepitud, on lubatud, siis ametnikele on vastupidi – see mida ei ole seaduses ettenähtud, seda ei ole lubatud,» rääkis riigi- ja omavalitsusasutuste töötajate ametiühingu esimees Kalle Liivamägi. Uues avaliku teenistuse seaduses Liivamäe kinnitusel kollektiivlepingut ei mainita.

Ametiühingu juhi sõnul on hämmastav, et uue avaliku teenistuse seaduseelnõu seletuskirjas viidatakse selle, justkui oleks seda võrreldud teiste riikide analoogsete seadustega. «Aga teistes riikides on antud võimalus pidada sotsiaalset dialoogi ja sõlmida kollektiivlepinguid,» sõnas ametiühingujuht. Ta tõi näite, et Saksamaa riigiametnikel ei ole küll õigust streikida, küll aga võivad nad sõlmida kollektiivlepingu, mis annab võimaluse paremaid tingimusi kokku leppida.

«Teine lugu on, et töötajate ametiühingu organiseerimise pool on ära jäetud. Et kui me räägime demokraatlikust riigist ja demokraatiast, siis üks demokraatia aluseid on seesama sotsiaalne dialoog, mida peetakse kahe osapoole vahel, tööandjate ja töötajate vahel.,» sõnas Liivamägi. Ta lisas, et sotsiaalse dialoogi üks osa ongi informeerimine ja konsulteerimine. «Kui seda nüüd riigiasutustes töötajate usaldusisikul keelatakse, kus kohas see demokraatia siis on?» küsis ta retooriliselt.

Liivamäe sõnul tehakse riigiametnikud sunnismaiseks, kel pole streigiõigust ega õigust kollektiivlepingut sõlmida. Ametiühingu juhi kinnitusel ei tasakaalusta pikem puhkus seda, mida ametnikelt ära võetakse.

«Kui valitsus ei ole suutnud ametnike töötasu nii kõrgele viia, et ametnik töötasust ja tööst lugu peab ning Eesti administratiivne suutlikus hakkaks paranema, siis peaks igal juhul jätma senised kompensatsioonid sisse, mitte neid ära võtma,» sõnas Liivamägi, kelle andmetel kaks kolmandikku ametnikest teenib alla Eesti keskmise palga.

Liivamäe sõnul on ka Eesti eraettevõtetes sõlmitud kollektiivlepinguid, mis tagavad 35-päevase puhkuse. «See (pikem puhkus – toim) ei ole argument, mida ministeerium ütleb, et sellega kompenseeritakse streigikeeldu või ükskõik mida,» teatas ametiühingujuht.

Justiitsministeeriumist öeldi, et avaliku teenistuse seadus ei välista kollektiivlepingute sõlmimist ning iseenesest on selle sõlmimine võimalik. «Siiski tuleb avalikus teenistuses kollektiivlepingute sõlmimisel arvestada ametnike teenistussuhte eripäraga ja selle reglementeerituse astmega – näiteks ametnike palgad ja muud tingimused on ühepoolselt seaduses määratletud. Seega saab asutuse juht kokku leppida üksnes punktides, milles tal on olemas kaalutlusõigus ning ta saab tegutseda vaid eelarve piires,» selgitas justiitsministeeriumi avalike suhete juht Ivi Papstel.

Avaliku teenistuse seaduse eelnõu koostanud justiitsministeeriumi nõuniku Ebe Sarapuu sõnul on ametnikel teistest pikem puhkus, kuna neile on kehtestatud rangemad nõuded teenistusse võtmiseks, neile laieneb distsiplinaarmenetlus kohustuste rikkumise korral, neile on kehtestatud rangemad eetikareeglid, ametnikel on keelatud streikida ja osaleda surveaktsioonides jne.

«Kõige selle kompenseerimiseks tuleb ette näha tasakaalustavad mehhanismid, et isikutel oleks motivatsioon töötada ametnikuna. Kuna ATSi eelnõu kaotab ära lisahüved sõltuvalt teenistusstaažist, siis ühe sellise kompensatsioonimehhanismina on ametnikele alles jäetud 35-päevane puhkus,» lisas ta.