Politseijaoskonna juht: oleme ühiselt mõistma hakanud, et koduvägivald ei ole peresisene probleem (3)

«Viimasel kolmel aastal on lähisuhtevägivalla infoteated püsinud enam vähem samas suurusjärgus ning politseini jõuab keskmiselt 15 000 lähisuhtevägivalla infoteadet aastas,» rääkis Pärnu politseijaoskonna juht Üllar Kütt. Ta rääkis, et nendest umbes veerandi puhul alustatakse kriminaalmenetlust. «Kriminaalmenetluste arv on viimaste aastatega veidi tõusnud,» lisas Kütt.

2018. aastal registreeris politsei võrreldes tunamullusega viiendiku võrra rohkem lähisuhtevägivalla kuritegusid.

Küti sõnul on numbrite taga inimeste teadlikkuse tõus, millele andis hoogu see, et ühiskonnas on hakatud koduseinte vahel toimuvast vägivallast rohkem rääkima. «Samuti näeme, et järjest sagedamini annavad lähisuhtevägivallast teada kõrvalseisjad: tuttavad, naabrid ja töökaaslased,» rääkis ta ja lisas, et kõrvalseisjate märkamine on väga tähtis, kuna sageli ei oska ohver tahta või suuta abi otsida. Küti sõnul peavad ka abivajajad meeles pidama, et abi saamiseks võib pöörduda ka ohvriabi, tugikeskuse või kohaliku omavalitsuse poole. «Nad saavad kannatanut aidata psühholoogilise toe, elupinna leidmise ning muude toetavate teenustega,» rääkis ta.

Et lähisuhtevägivalla terviklik juhtumite lahendamine ja ka vähendamine oleks tõusmas, siis on oluline ametkondade vaheline koostöö. «Teeme iga päev koos partneritega tööd selle nimel, et juhtumid laheneksid võimalikult kiiresti ja kannatanu huve silmas pidades,» lausus ta. Pärnus viidi läbi 2017. aasta lõpus ja selle aasta alguses lähisuhtevägivalla pilootprojekt, millega parandati kannatanutele pakutavat kaitset. «Uue lähenemisena otsiti võimalusi, et vägivallatseja kodust ära viia,» rääkis Kütt ning ütles, et politseil on eesmärgiks võetud projekti laienemist üle Eesti.