/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/12/09/869942t1h61a1.jpg)
Viimsi vald, muinsuskaitse- ja veeteede amet ning Keri selts arutavad, kuidas saaks remontida Eesti ühel põhjapoolsemal saarel asuvat haruldast tuletorni, teisi ehitisi ning rajada väike sadam, et saarele rohkem elu sisse puhuda.
Tallinna külje all asuvat Keri saart võib oodata uuenduskuur
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval kohtusid Viimsi valla, muinsuskaitseameti, veeteede ameti ja Keri seltsi esindajad, et selgeks rääkida, missugune võiks olla Pranglist 6 kilomeetrit põhjapoole jääva pisikese Keri saare tulevik.
«See on väga unikaalne koht just tänu omapärasele tuletornile,» rääkis Viimsi valla kultuuri- ja spordiameti juhataja Ott Kask. «Tuletorni põhjalikumat rajamist alustas juba Peeter I, aga ajaloos on teda edasi ehitatud ja oma lõpliku kuju sai ta 19. sajandil. Tal on väga omapärane karahvini kujuline arhitektuur.»
Tänaseks on kivikehandist alla varisenud ligi kolmandik seina, kuid Kase sõnul laguneb hoone juba esimese vabariigi ajast. Ta lisas, et saarel on veel terve hulk erinevatest ajalooetappidest pärit hooneid, mis oleksid väärt säilitamist.
«Tahaksime, et need kõik saaksid hästi korda ka tulevastele põlvedele. Eesmärk on ju see, et saarest möödasõit oleks elamus või, veel parem, minna saarele ja peatuda seal tunniks-paariks või jääda ööbima,» rääkis Kask. «Selleks tuleb palju teha ja raha leida ja me praegu otsime pingsalt võimalusi.»
Muinsuskaitseameti vaneminspektor Silja Konsa rääkis, et amet on saare käekäigust väga huvitatud, mistõttu telliti Keri tuletorni tehniline uuring ja põhiprojekt, mille järgi oleks võimalik ehitada.
«Me peame seda väga vajalikuks toetada, kuna tegemist on haruldase objektiga ja selle tehniline seisukord on avariiline,» rääkis Konsa. «Üldiselt on kaalumise koht, kas avalik huvi on piisavalt suur, et seda nappidest vahenditest toetada, aga Keri puhul on ühiskondlik huvi hästi suur.» Konsa seletas, et lisaks otsitakse koostööpartnereid, kes aitaksid torni korda teha.
Kask märkis, et veeteede ametiga arutatakse, kas oleks võimalik teha lihtne aga toimiv pääs saarele.
«See peaks olema mingisugune randumissild, mida täna seal ei ole, et ka huvilised ja turistid pääseksid saarele seda vaatama ja imetlema,» rääkis Kask. «Täna tuleb saarele pääsemiseks head ilma oodata ja teha jalg märjaks.»
Lisaks tuletornile asub Kase sõnul saarel mälestusmärk 1939. aastal Nõukogude Liidu poolt Keri lähedal alla tulistatud Soome lennukile Kaleva.
«See kõik oleks taastamist väärt ja tuleks huvilistele heas mõttes avada,» ütles Kask. «Loomulikult on turistidega ka hell teema, et ta võiks jääda piisavalt privaatseks, aga keegi ei peaks seda saart tulevikus lukku panema, vaid ta peaks olema inimestele võimalikult avatud.»
Kask ütles, et Keri saar ei oleks Naissaarele, Aegnale või Pranglile konkurendiks, sest neil saartel on täiesti erinev miljöö. «Nad on igaüks unikaalsed,» sõnas ta.
Kask ei osanud öelda, millal saavad huvilised restaureeritud tuletorni vaatama minna, kuid selle hinnanguline maksumus olevat üle ühe miljoni euro. Ta rõhutas, et see pole kaugeltki kindel summa.
«Keri seltsilt on tulnud info, et saare külastatavus on aasta aastalt tõusnud,» lisas Konsa. Selts on saart ja hooneid jõudumööda korrastanud, ühiskondlikus korras sinna saarevahi ametisse pannud ja valvekaamerad üles seadnud, sest aastaringselt kedagi saarel ei ela.
Saart haldava Keri seltsi üks eestvedajatest Jako Vernik rääkis, et Keri saar on mõnus merelkäija sihtpunkt ja hea pikniku koht.
«Meie mõte on hoida asja tasakaalus. See on küll avalikus kasutuses, aga inimesed peavad teadvustama, et seal kehtivad reeglid. Näiteks, kui on kevadel pesitsemise aeg, siis eraldatakse lindude ja inimeste ala,» seletas Vernik. Nii ei tohiks tema hinnangul turistide hulk liialt palju kasvada.