Tallinnas käib võitlus prügi pärast

Tänavuse aastaga lõpevad Tallinna viies piirkonnas korraldatud jäätmeveo lepingud. See tähendab, et tuleb leida uued prügivedajad. Siiani ei ole aga linn vastavaid konkursse välja kuulutanud, vaid tahab esmalt kindlustada, et nendest piirkondadest hakatakse edaspidi jäätmeid vedama just Tallinna prügilasse.

Jäätmete ladestamisest prügilas teenib linn saastetasudena tulu, aga see on hakanud järsult langema, kuna üha rohkem jäätmeid läheb ümbertöötlemisele. Hiljuti avas oma jäätmekütuse tehase ka Ragn-Sells, kuid kasutusluba sellele ei ole firma linnalt veel saanud. Tänavu peaks Tallinna linnaeelarvesse saastetasudena laekuma 730 940, järgmisel aastal aga vaid 345 000 eurot.

Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu selgitas, et just praegu tekkis hea võimalus katsetada linnas uut süsteemi, kuna viies piirkonnas lõpevad korraldatud jäätmeveo lepingud. See tähendab, et esmalt leitakse hanke korras prügikäitlemise koht, kuhu hiljem konkursi korras valitud prügifirmad peavad hakkama jäätmeid vedama. Kui näiteks käitluskohaks osutub Tallinna prügila ehk uue nimega Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, siis võibolla mõnes piirkonnas konkursil jäätmeveo endale saanud Ragn-Sells ei tohigi prügi enam oma jäätmekütuse tehasesse vedada.

Ragn-Sellsi ärijuhi Agu Remmelga sõnul on Tallinna linnavalitsuse poolt tegemist palli ühte väravasse mängimisega ning seetõttu vaidlustaski firma jäätmete käitluskoha hanke.

«Vaidlustamise peapõhjus oligi see, et tegemist on justkui ühele ettevõtjale suunatud hankega,» ütles Remmelg. «Praegu jääb tingimustest küll mulje, et hange on suunatud Tallinna prügilale, kus linn on ise osanik.» Ta tõi näite, et ühes kohas tuleb vastu võtta igat sorti jäätmeid ning töötlemise jäägid on vaja igal juhul Tallinna prügilasse viia.

Ragn-Sellsi jäätmekütuse tehas Suur-Sõjamäe tänaval on valmis ning seal käivad usinalt katsetused, kuid ametlikku kasutusluba tehasel veel pole. Kasutusloa peab väljastama Tallinn. Remmelga sõnul on huvitav nüanss see, et kui linnajuhid soovivad Ragn-Sellsi jäätmete käitluskoha hankelt välistada, siis leitakse kindlasti põhjusi, miks mitte kasutusluba väljastada või sellega andmisega venitada. Juba ongi linn esitanud nõudmisi, mis tekitavad Remmelga väitel küsimusi.

Sarapuu sõnul kuulutas linn käitluskoha hanke välja just sellepärast, et kõigil prügivedajatel oleksid võrdsed võimalused. Samas on ta seisukohal, et mõned vedajad ei soovi käitluskoha hanget, sest kõik asjad muutuvad liiga selgeks. Praegu on nimelt vedajatel alati võimalik linnale ja oma klientidele selgitada, et ühes või teises jäätmete ladestamiskohas on hinnad tõsunud ning seetõttu peaks ka prügivedu kallinema. Ühtse ladestamiskoha korral jääksid niisugused manipulatsioonid ära.

«Kuna aga ladestuskoha hanke vaidlustust praegu alles menetletakse, siis ei saa me ka vedajate riigihanget välja kuulutada ning 1. jaanuarist tekib nendes viies prügiveo piirkonnas uuesti vaba turg, kus võivad kõik firmad konkureerida ning valik jääb korteriühistute teha,» ütles Sarapuu. «Juba on suuremad vedajad teatanudki, et tahavad seal teenust pakkuma hakata. Selline kord jääb aga kehtima vaid niikauaks, kui saame neis piirkondades jälle korraldatud jäätmeveo kehtestada.»

Tallinna prügimajandus

2010. aastal koguti Tallinna korraldatud jäätmeveo piirkondades 107 108,4 tonni segaolmejäätmeid, 21 812,5 tonni paberit ja kartongi, 10 011 tonni biolagunevaid jäätmeid, 8635,2 tonni biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid ning 1973,9 tonni suurjäätmeid.

Tallinnas on 13 korraldatud jäätmeveo piirkonda (Haabersti, Nõmme, Pirita, Kristiine, 2 piirkonda Mustamäel, kesklinnas ja Põhja-Tallinnas ning 3 piirkonda Lasnamäel). Suuremad vedajad on AS Veolia Keskkonnateenused, AS Ragn-Sells ja AS Adelan Prügiveod.

Tänavu lõpeb korraldatud jäätmeveo leping 2 kesklinna piirkonnas, Haaberstis, Kristiines ja ühes Põhja-Tallinna piirkonnas.