Päästeamet jätkab nädalavahetusel lõkkepatrullidega

Lõkkepatrullide eesmärk on nõustada inimesi, kuidas tuleohtlikul ajal ohutult lõket teha ja grillida, et seeläbi võimalikke õnnetusi vältida. 

Kõik lõkkepatrullide käigus tuvastatud tõsisemad rikkumised fikseeritakse ja päästeametil on hiljem õigus alustada vastavat menetlust.

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe sõnul näitasid eelmise nädalavahetuse lõkkepatrullid, et kõige suurem murekoht on inimeste hooletus. Peamised probleemid, mida päästjad tuvastasid, olid järelevalveta jäetud lõkked, samuti ohtlikult suured lõkked ning esmaste kustutusvahendite puudumine. 

«Tuli levib tänu kuumale ja kuivale maapinnale väga kiiresti ning suurt lõket tehes ja veel enam see järelevalveta jättes, seate ohtu iseend, oma pere, kodu ja vara,» ütles Tähe. 

Ta lisas, et hea meeleolu loomiseks piisab ka väiksest lõkkest. «Tähtis ei ole ju mitte lõkke suurus, vaid tore seltskond, kellega koos aega veeta, ja see, et teil kõigil on ohutu seal viibida,» ütles Tähe.

Tänavune soe ja kuiv kevad on lisaks Eestile muutnud tuleohtlikuks Rootsi ja Norra metsad, mis on põhjamaade kohta tavapäratult vara.

Alates 6. aprillist kehtib Eestis tuleohtlik aeg. Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Lõkke tegemisel nii metsas, maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. 

Lõket tasub teha vaid vaikse tuulega ja seejuures jälgida tuule suunda, et tule tegemisel või grillimisel ei lendaks sädemed hoonetele, metsale, või muule põlevmaterjalile. Kindlasti tasuks alati käepärast hoida ka esmased tulekustutusvahendid, näiteks ämbrit vee või liivaga. 

Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, mis on leitavad internetilehelt www.rmk.ee. Infot avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside kohta saab ka kohalikust omavalitsusest.