Prokurör tahab Ustimenkole vanglakuritegude eest 16-aastast vangistust (7)

Koos Ustimenkoga kohtu all olevale Nikolai Lilitškinile taotles prokurör 15 aasta pikkust vangistust ning suurendada tema karistust Tartu maakohtus mullu 29. oktoobri kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ehk tema lõplikuks karistuseks kujuneks 15 aastat ja kolm kuud.

Lilitškini kaitsja palus ta õigeks mõista, kuna puuduvad tõendid, et Lilitskin oleks Ustimenkot kihutanud tapmist toime panema.

Ustimenko kaitsja palus ainult osaliselt õigeks mõista, muus süüdistuse episoodis ehk tapmise katse puhul leidis, et puudus tapmise tahtlus ja tegemist võib olla kehalise väärkohtlemisena kvalifitseeritava kuriteoga.

Kohus langetab otsuse 6. mail.

Lõuna ringkonnnaprokuratuur süüdistab Ustimenkot (37) mõrvakatses ning Lilitškini (56) mõrvale kihutamise ja kaasaaitamise katses.

Ustimenko eitas kaasvangi löömist, kuid tunnistas kuuma veega viskamist, mis oli tema sõnul enesekaitseks, samuti tunnistas ta end süüdi pommiähvarduse tegemises ning vangivalvuri ründamises žiletiga, kuid mitte seda, et ta soovis valvurit tappa. Lilitškin eitas kõiki kuritegusid, väljaarvatud valvuri käest jalaga plasttopsiku ära löömises.

Süüdistuse kohaselt lõi Ustimenko 2017. aasta 14. veebruaril kinnipeetavana Tartu vanglas kaaskinnipeetava Lilitškini kihutamisel ja kaasaaitamisel žiletiterast tehtud ründevahendiga ametiülesandeid täitnud 50-aastast vanemvalvurit kaela ja kätte. Süüdistuse kohaselt oli Ustimenko eesmärk valvur ära tappa.

Lilitškini süüdistab prokuratuur selles, et ta ässitas 2015. aasta 27. augustist kuni mullu 14. veebruarini Ustimenkot mõrvama Tartu vangla ametnikke.

Süüdistus märkis, et Lilitškin julgustas Ustimenkot valvuritel päid otsast lõikama ja osutas vaimset tuge ning juhiste näol kaasabi vanemvalvuri tapmiseks.

Lisaks süüdistatakse Ustimenkot selles, et ta ähvardas 2017. aasta 17. augustil tapmisega ametiülesandeid täitvat valvurit, kelle suhtes ta oli varasemalt toime pannud mõrvakatse.

Samuti ähvardas ta tapmisega kahte erinevat valvurit 2017. aasta 19. novembril ja sama aasta 4. detsembril.

Süüdistuse järgi viskas Ustimenko 2015. aasta 21. juunil Tartu vangla eluosakonna köögis 54-aastast kaaskinnipeetavat kruusis olnud kuuma veega ning põhjustas talle I ja II astme põletusi.

2017. aasta 23. jaanuaril lõi Ustimenko 31-aastast kaaskinnipeetavat käega ja jalaga.

Samuti süüdistatakse Ustimenkot selles, et 2016. aasta 25. oktoobril helistas ta Tartu vanglast politsei- ja piirivalveameti kliendiinfo numbrile ja teatas, et justiitsministeeriumi hoones või selle parklas on pomm.

Justiitsministeeriumi hoonest evakueeriti inimesed ja kohale saabusid politsei ning demineerijad, kuid lõhkeseadeldist ei leitud.

Lilitškini süüdistatakse veel 2017. aasta 24. juunil Tartu vangla vanemvalvuri jalaga löömises.

Ustimenko ja tema sõbra Dmitri Medvedevi (21) 2002. aasta veebruarist maini Eestis ja Lätis toimunud kuritegudes kaotas elu seitse ning sai vigastada kuus inimest.

Süüdistuse kohaselt tappis Ustimenko Eestis viis ja Lätis ühe inimese ning ühe mõrva pani toime Medvedev, kes ise hukkus hiljem tulevahetuses Läti politseinikega.

Koos Ustimenko ja Medvedeviga osales röövimistes ka Ida-Virumaalt pärit Valentin Oleinikov (22), kelle Ustimenko ja Medvedev hiljem tapsid.

2002. aasta mais põgenes Ustimenko Eestist Poolasse, kuid tabati seal ning anti sama aasta 12. novembril Eestile välja.

Ustimenko eluks ajaks vangi mõistmine jõustus 2004. aasta detsembris, kui riigikohus ei võtnud tema kaitsja kaebust arutusele.

Eestis on Ustimenkol võimalik taotleda enda enne tähtaega vanglast vabastamist 2032. aastal, kui tal on eluaegsest vanglakaristusest kantud 30 aastat. Samas ei ole tema vabastamine garanteeritud.

Lilitškin kannab alates 2009. aasta augustist raskete kuritegude eest üheksa aasta ja seitsme kuu pikkust vanglakaristust.

Lilitškinile politseiniku tulistamise eest mõistetud üheksa-aastane vanglakaristus jõustus 2010. aasta detsembris, kui riigikohus ei võtnud tema advokaadi kaebust arutusele ning jõustus Tartu ringkonnakohtu otsus.

Süüdistuse järgi said Lõuna prefektuuri politseinikud 2009. aasta 7. augustil infot, et alles kevadel vanglast enne tähtaega vabanenud ja uue kuriteo eest tagaotsitavaks kuulutatud Lilitškini oli nähtud tema kodus Tartus Pikal tänaval.

Infot kontrollima sõitnud patrullpolitseinik märkas maja hoovis umbes kahe meetri kauguselt väliduširuumi eraldusriide vahelt temale suunatud kaheraudset jahipüssitoru.

Koheselt järgnesid vanemkonstaabli suunas ka kaks lasku, mis aga ei tabanud üksnes tänu politseiniku kiirele reageerimisele.

Seejärel hüppas Lilitškin üle aia ning põgenes, kuid järgneva intensiivse uurimistöö tulemusel tabati ta mõni päev hiljem Tartumaal ning kohtu loal ta vahistati.

2012. aasta 13. märtsil kasutas Lilitškin Tartu vanglas oma ametikohustusi täitva vanemvalvuri suhtes ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid.

Sama aasta 3. juunil lõi ta vanglas kambrikaaslast kaks korda rusikaga näkku ning väänas seejärel tema käed selja taha ja lõi talle kaks korda põlvega selga.

Pärast seda pani Lilitškin kaasvangile käterätiku ümber kaela ja hakkas teda kägistama, kuid viimasel õnnestus lahti rabeleda.

Nende kuritegude eest pikendati tema üheksa-aastast vanglakaristust seitsme kuu võrra.

Lilitškini on varem kriminaalkorras karistatud viis korda piinamise, ebaseadusliku vabaduse võtmise, tapmisega ähvardamise ja varguse eest.