/nginx/o/2018/07/29/11095667t1h31a9.jpg)
Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) esitas Tallinna halduskohtule kaebuse, millega nõutakse Harku vallavalitsuse korralduse «Harkujärve külas Hobuseraua tee 26 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine» tühistamist ja antud kinnistul detailplaneeringuga määratud tegevuste esialgse õiguskaitse korras keelustamist kuni vaidluse lõpuni.
Kaebuse põhiargument on, et kõnealune planeering ei arvesta Harku valla üldplaneeringus sätestatud rohevõrgustikuga. Võrgustiku tuumalasid vähendataks sellisel määral, et see lakkaks toimimast. Niisugune samm viiks suure tõenäosusega ka edasiste rohevõrgustikku kahjustavate otsusteni, kuna võimaldab argumenteerida, et rohevõrgustiku funktsionaalsus antud piirkonnas on juba hävinud, mistõttu pole vaja sellega edaspidi arvestada.
Eesti Metsa Abiks tegutses Harku järve läänekalda metsade abiks ka kaks suve tagasi, kui vaidlustati keskkonnaametis üldplaneeringuga vastuolus olevate lageraielubade väljastamine. Ühenduse püüdlusi toetasid ka kohalikud elanikud ja vallavalitsuse juhid ning ohus olnud metsatükk püsib siiani. Ka toona tekkis kahtlus, et metsamajandusliku ettekäände sildi all tahetakse läbi viia metsamaa muutmine elamumaaks. Praegugi vaidlustatud detailplaneering ohustab just Harku järve läänekalda metsasid, kusjuures Harku valla metsasuse protsent on Harjumaa madalaim.
EMA jurist ja õigusnõustaja Sven Anton osutab, et varasemalt on Tallinna ringkonnakohus 2008. aasta lahendis leidnud, et maakonna teemaplaneeringust tulenevate rohevõrgustikega ja nende eesmärkidega arvestamata jätmine on oluline kaalutlusviga, mis toob kaasa detailplaneeringu kui haldusakti õigusvastasuse. Antoni sõnul saab analoogia korras sama argumenti kasutada ka üldplaneeringu võrdlemises detailplaneeringuga. Kui üldplaneering kehtestab rohevõrgustiku tuumalad, siis on nende eesmärkide ja funktsioonidega arvestamata jätmine oluline kaalutlusviga, mis muudab detailplaneeringu õigusvastaseks.
Detailplaneeringu õigusvastasusele viitavad kodanikuühenduse hinnangul mitmed asjaolud. Näiteks ei ole detailplaneering sisuliselt kooskõlas üldplaneeringuga; vastustaja on detailplaneeringu koostamisel rikkunud uurimispõhimõtet, sest uurimata on jäetud planeeritava hoonestuse ja rajatava sõidu- ja kergliiklustee mõju rohevõrgustiku tuumaladele, sealhulgas Harku järvele ja metsadele; vastustaja on detailplaneeringu koostamisel rikkunud põhjenduskohustust, sest detailplaneeringus ei ole selgitatud seda, millest lähtuvalt võib järelda, et detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas või et planeeritav hoonestus ja sõidu- ja kergliiklusteede võrgustik ei ole vastuolus üldplaneeringu eesmärkidega rohevõrgustiku tuumalade kehtestamisel; vastustaja on detailplaneeringu koostamisel jätnud kasutamata temale antud kaalutlusõiguse; samuti on vastustaja jätnud kaalumata, millised meetmed võiksid olla vajalikud Harku järve ja Harku järvest läänes asuva metsa rohevõrgustiku tuumalade vahelise loodusliku liikumiskoridori säilitamiseks.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)