Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Oudekki Loone: visiit näitab, et me ei tegele ainult välispoliitiliselt Venemaa igal võimalikul juhul hukka mõistmisega (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Keskerakonna volikogu Salme kultuurikeskuses. Vasakul Oudekki Loone.
Keskerakonna volikogu Salme kultuurikeskuses. Vasakul Oudekki Loone. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Keskerakonna poliitik ja politoloog Kerstin-Oudekki Loone sõnul on presidendi kohtumine Putiniga esimene tõeliselt riigimehelik samm ning loodab, et see visiit annab hea aluse majanduskoostööks. 

Oudekki Loone ütles, et kõiki teemasid ei ole võimalik arutada kahe ja poole tunni jooksul ning selle ootamine oleks puhas rumalus. Oluline on kohtumise toimumise fakt. «Kindlasti on edaspidise koostöö mõttes kasulik, et märkimist leidsid kõik need valdkonnad, kus on oodata edaspidise võimaliku koostöö jätku: majandus, kultuur, Setomaa ja üldiselt piirialade koostöö küsimus- piirilepe,» kommenteeris Loone. 

Kuna Leedu välisminister kutsus Eesti presidenti edasisi samme koordineerima, siis Loone arvates koordineerimisvajadus tuleneb sammude sisust. «Kui me teeme samme, mis puudutavad oluliselt mingeid kolmandaid osapooli, siis on tihti mõistlik ja vajalik nende kolmandate osapooltega tegevust koordineerida,» lausus Loone ja seletas, et kolmandaid osapooli puudutavad otsused võivad olla: lepingud kolmandate riikidega, uute sõjaliste liitude sõlmimine, kui on olemas olemasolevad. «Info saamine ja majandussuhete loomine tavaliselt ei vaja koordineerimist, kuigi infot mõnikord hiljem võib jagada,» ütles ta.  

Loone arvates tuleb kindlasti hoida viisakaid suhteid naabritega, see on kõigile vajalik ning Eestile oleks pikas perspektiivis väga kasulik olla «sild» Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Suutes lahendada efektiivselt kaubandust kui ka diplomaatiat. Lisaks mainis ta, et alati on väga tähtis teha praktilist koostööd, näiteks ühine võitlus sala- ja inimkaubandusega või Peipsi järvega seonduv. Ta loodab, et see visiit annab hea aluse taas majanduskoostöö arendamiseks. «Meie ettevõtjad on tegelikult juba mitu aastat juhtinud tähelepanu asjaolulule, et isegi praeguses sanktsioonide režiimis võiks meil olla väga palju enam majanduskoostööd, mis on mõlemale poolele kasulik. Ma arvan, et see visiit on heaks aluseks suhete intensiivistamisele tulevikus,» rääkis Loone. 

«Selleks, et teada saada, mida arvavad eestivenelased sellest visiidist, tuleb teha nende seas sotsioloogiline arvamusuuring - muuhulgas, täpselt, nagu eestieestlaste seas, võib ka nende hulgas olla erinevaid arvamusi,» vastas Loone. Tema tuvusringkonna eestivenelased on seni avaldanud pigem ettevaatlikku rahulolu. «Leides, et see visiit näitab üles Eesti võimet ja soovi naabritega tsiviilselt ning mõistlikult läbi saada,» lausus ta ja lisas, et visiit näitab, et me ei tegele ainult välispoliitiliselt Venemaa igal võimalikul juhul hukka mõistmisega, vaid suudame mõistlikke suhteid arendada. 

«Selle visiidi tegemine oli presidendi poolt tema esimene tõeliselt riigimehelik samm. Kahju, et välisminister ei leidnud aega ühineda,» rääkis Oudekki Loone. 

Tagasi üles