/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/07/22/58997t1h0b8f.jpg)
Keskkonnaminister Siim Kiisleri algatas Sõrve looduskaitseala moodustamise, mis asub Harjumaal Harku ja Saue vallas.
Harjumaale Sõrvele soovitakse luua riiklikku looduskaitseala
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Koostöös Harku vallaga on läbiviidud mitmeid põhjalikke elustiku uuringuid, mis kinnitavad, et piirkonnas on loodusväärtusi, mida tasub kaitsta. Lisaks on ala kaitse alla võtmiseks avaldanud tugevat soovi ka sealsed kohalikud omavalitsused, kes samuti hindavad kõrgelt ala elu- ja liigirikkust,» ütles keskkonnaminister Siim Kiisler pressiesindaja teatel.
«Kavandatavale kaitsealale jääb viimane terviklik loodusmaastik Tallinna lähistel, kus püsivalt elutsevad ka suurulukid ja inimpelglikud liigid. Suhteliselt väikeselt alalt on leitud enam kui 100 kaitsealust ja ohustatud liiki, seal hulgas 24 kaitsealust linnuliiki,» lausus Kiisler.
«Riikliku tähtsusega loodusala säilitamine on suur vastutus, mida tuleb jagada. On rõõm, et keskkonnaministeerium algatas Harku vallavalitsuse ettepanekul Sõrve looduskaitseala loomise,» sõnas Harku vallavanem Erik Sandla. «Planeeritav ala hõlmab mitmeid meie valla külasid: Sõrve, Muraste, Viti, Vahi, Ilmandu, Rannamõisa ja Liikva. Meie valla jaoks on oluline senisest enam kaitsta meie rohevõrgustikku, mille kese on Sõrve tuumala, ning säilitada seda tulevastele põlvkondadele.»
«Loodusväärtuste kaitsmine on oluline, omavalitsuste piire ületav küsimus,» ütles Saue vallavanem Andres Laisk. «See on loomulik osa meie koostööst Harku vallaga, kes Sõrve looduskaitseala moodustamise 2017. aastal tõstatas. Saue vallas jääb sellesse piirkonda tähelepanu väärivaid kooslusi, millest olulisim on Naistesoo.»
Selle aasta algul valminud Sõrve piirkonna loodusväärtuste koonduuringus ja kaitseala ettepanekus kinnitab keskkonnaekspert Lauri Klein, et Sõrve piirkonna kaitse alla võtmiseks on eeldused olemas. Alal leidub mitmeid loodusliku veerežiimiga looalasid – loometsi ja -niite, mis on unikaalsed mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Samuti rabamaastikku, lamminiite vanajõgedega, vanu luitemännikuid ning laane-, salu-, soostunud ja soometsi. Ala hõlmab ka muistseid pärandkultuurmaastikke kivikalmete ja kultusekividega. Sõrve piirkond omab olulist tähtsust ka pealinnalähedase loodusõppe baasina.
Seni on piirkonnas tagatud üksikute liikide kaitse eraldiseisvate väiksemate püsielupaikadega. Alale laiema kaitse tagamine liidaks piirkonna väärtused laiemalt ühtseks ja mitmekesiseks loodusalade võrgustikuks.
Keskkonnaministri otsusele kaitseala moodustamise algatamiseks järgneb kaitse-eeskirja eelnõu ja piiride avalikustamise protsess, mille käigus arutatakse kavandatava kaitseala kaitsekord ja piirid läbi kaitsealale jäävate maaomanike ja teiste seotud osapooltega.