Eesti keelas Venemaa purjelaeva Sedov sisenemise territoriaalvetesse (15)

Venemaa suursaatkond Eestis teatas, et hindab otsust keelata purjeõppelaeva Sedov sisenemine Eesti territoriaalvetesse Eesti ametivõimude ebasõbralikuks teoks. Saatkond märgib, et purjeõppelaev Sedov pidi Eestit külastama sel nädalavahetusel ehk vahetult enne Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi visiiti Moskvasse. 

Välisministeerium kinnitas, et Eesti riik ei andnud luba Vene lipu all sõitval purjelaeval Sedov siseneda Eesti territoriaalvetesse. «Nad pidid esitama laevaloa taotluse, millele Eesti erinevad asutused tegid läbivaatuse. Välisministeerium ei rahuldanud laevaloa taotlust ning nad ei saanud riiki siseneda,» ütles Kamilova, lisades, et keeldumise põhjust ministeerium ei avalda. Välisluureamet pole veel juhtumit kommenteerinud. 

1921. aastal ehitatud purjelaev Sedov alustas merereisi esmaspäeval Saksamaalt Rostocki sadamast esmaspäeva õhtul kell 20.01 ning võttis suuna Soome lahe poole, sihtkohaks Tallinn. 

Teisipäeval kell 15.56, kui alus purjetas kiirusega kaheksa sõlme, kadusid nad marinetraffic.comi radarilt. On võimalik, et laeva meeskond otsustas välja lülitada transponderi. 

Postimehele teadaolevalt on lisaks teistele pardal ka Vladimir Putini kunagine pressisekretär Mikhail Kožuhhov. 62-aastane Kožuhhov on erialalt ajakirjanik ja töötas alates 1999. aasta novembrist kuni 2000. aasta jaanuarini tollal peaministri ametikohal töötanud Vladimir Putini pressisekretärina. 

Marinetraffic.com andmetel pidi purjelaev Sedov silduma laupäeval Muuga sadama 17. kai juures.

Politsei- ja piirivalveameti kinnitusel pole purjelaev Sedov Eesti vetesse täna sisenenud ega ka püüdnud siseneda. Üldiselt peavad riiki sisenemiseks lubasid taotlema vaid sõjalaevad. Sedov pole küll sõjalaev, kuid läheb mobilisatsiooni korral Vene sõjaväe käsutusse.

Välisluureameti radaril

Tänavu märtsis avalikustatud aastaraamatus märkis välisluureamet, et Venemaa tsiviillaevad täidavad üha sagedamini Venemaa luureametite ülesandeid ning kasvanud on tsiviilaluste, sealhulgas ka suurte purjelaevade kasutamine mõjutustegevuses.

Aastaraamat toob näiteks Tallinna merepäevade sagedase külalise – Peterburis paikneva õppepurjeka Mir, mille pardal paikneb Vene kaasmaalasteorganisatsiooni – fondi Russki Mir statsionaarne Merel Paiknev Vene Keskus.

«Teiste riikide territoriaalvetesse üritatakse siseneda formaalsete taotluste alusel, uurimistööd tehakse poolsalaja ning deklareerimata piirkondades; uurimistöö puudutab sageli vastuvõtjariigi veealuseid ja majanduslikult olulisi piirkondi,» kirjutati välisluureameti aastaraamatus. 

Mullu septembris külastasid Tallinna maailma suurimate purjeõppelaevade hulka kuuluvad Sedov ja Mir. Laevad olid tasuta avatud kõigile huvilistele.

117,5-meetrine purjelaev Sedov on neljamastiline parklaev ja üks maailma suurematest purjeõppelaevadest. Alus on 1921. aastal Saksamaal ehitatud kaubalaevaks, laeva esialgne nimi oli Magdelene Vinnen II, seejärel Kommodore Johnsen. 1945. aastal läks laev reparatsioonina Nõukogude Liidule ning sai uue nime vene polaaruurija Georgi Sedovi järgi.

Praegu on Sedov purjeõppelaev, mille pardal treenivad kadetid Murmanski, Peterburi ja Arhangelski mereakadeemiatest. Laev osaleb sagedasti suurtel rahvusvahelistel purjeregattidel ja on regulaarselt osa võtnud ka 2021. aastal Tallinnasse jõudvast maailma suurimast purjeõppelaevade avamereregatist The Tall Ships Races.