Mida lubab uus valitsus ära teha: teine sammas vabatahtlikuks, õlu ja elekter odavamaks (26)

Pensioni teine sammas muutub vabatahtlikuks

Üks olulisemaid ja kõiki inimesi puudutav otsus on Isamaa lubadus muuta teine pensionisammas vabatahtlikuks. Kogumispensioniga liitumise kord ei muutu ja inimesed, kellel on kehtiva seaduse järgi kohustus süsteemiga liituda, liidetakse süsteemiga ka edaspidi automaatselt.

Teise pensionisambaga liitunud ja tulevikus liituvad inimesed saavad õiguse teise pensionisamba skeemist avalduse alusel väljuda. Väljunud inimesi koheldakse analoogselt nendega, kes ei ole teise sambaga liitunud. Selleks lubab valitsus töötada välja väljamaksmise tingimused ja korra. Väljamaksed teise samba pensionifondidest tehakse pärast avalduse esitamist kahe aasta jooksul ning neilt tasutakse tulumaks.

Teise samba pensioni kogumist jätkavad inimesed saavad õiguse esitada avaldus, mille alusel kantakse teise sambasse tehtavad maksed edaspidi teise samba fondi asemel otse inimese investeerimiskontole. Teise pensionisambasse kogutud vara võimaldatakse kanda pensioni koguja investeerimiskontole. Väljamaksed teise samba fondidest investeerimiskontole tehakse pärast avalduse esitamist kahe aasta jooksul, fondide vahetamisega samadel tähtaegadel. Investeerimiskontolt vahendite väljavõtmine on võimalik igal ajahetkel. Vahendite väljavõtmisel tuleb tasuda tulumaks. Inimestele, kes ei ole teise samba süsteemiga liitunud või on süsteemist väljunud, antakse õigus sellega liituda.

Maksude vähendamine

Koalitsioon lubab vähendada elektri võrgutasusid ja taastuvenergia tasusid. Erakonnad lubavad leppes seada eesmärgiks maksutulude Eestisse tagasi toomise ning piirikaubanduse ohjeldamise läbi aktsiiside langetamise. Samuti lubab koalitsioon lahendada elavate eakate välismaal teenitud pensioni topeltmaksustamise küsimuse.

Leppes on kirjas veel mitmed maksude langetamised, kuid nende puhul on kasutatud väljendit «analüüsime» ehk need lubadused ei ole antud kindlas vormis.

«Analüüsime võimalusi laiendada tarbijate ringi, kes saavad kasutada elektri- ja gaasiaktsiisi soodusmäärasid. Analüüsime osaajaga töötajate sotsiaalmaksukoormuse vähendamise võimalusi. Analüüsime e-raamatutele ja online ajakirjandusele madalama käibemaksumäära kehtestamist,» lubab loodav koalitsioon.

Abielu mõiste sätestamine põhiseaduses

Koalitsioon lubab korraldada 2021. aastal kohalike omavalitsuste valimiste ajal rahvahääletuse, kas põhiseaduses tuleks määratleda abielu mehe ja naise vahelise liiduna. Juhul kui rahvahääletus nii otsustab, algatab koalitsioon põhiseaduse muutmise.

Kooseluseadusega ei muutu uue koalitsiooni ajal midagi. Võimuerakonnad ei kavatse seadust tühistada, samas pole plaanis vastu võtta ka kooseluseaduse rakendusakte.

Rahvahääletuse seadustamine

Koalitsioon lubab algatada põhiseaduse muutmise rahvaalgatuse seadustamiseks ja rahvahääletuse laiendamiseks. Rahvaalgatus vajab 25 000 kodaniku allkirja. Rahvaalgatuse puhul on juriidiline vorm seaduseelnõu, mitte otsuse eelnõu. Rahva poolt algatatud seaduseelnõu peab jõudma riigikogus lõpphääletusele.

Rahvahääletuse algatamiseks rahva poolt on vaja 50 000 kodaniku allkirja. Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, siis ei too see kaasa riigikogu erakorralisi valimisi.  Rahvahääletusele pandud küsimus loetakse vastuvõetuks, kui osa võtab vähemalt viiskümmend protsenti hääleõiguslikest kodanikest ning seaduseelnõu või muu riigielu küsimus on saanud viie protsendi võrra enam toetushääli kui vastuhääli. Põhiseaduse muutmine rahvahääletuse kaudu vajab 25 protsendi võrra enam toetushääli kui vastuhääli.

Sama küsimust ei saa teist korda rahvahääletusele panna vähemalt kolme aasta jooksul. Rahvahääletusele ei saa panna Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtteid ega eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi.

Eriprokurörid

Kohtunike pead uue koalitsioonileppe järgi veerema ei hakka, kuid kriminaalmenetluses tulevad siiski mõned muudatused. Koalitsioonileppes on kirjas, et riigikogus moodustatakse erikomisjon parlamentaarse järelevalve teostamiseks prokuratuuri üle sarnaselt julgeolekuasutuste parlamentaarsele järelevalvele. Koalitsioon loob prokuratuuris võimaluse nimetada ametisse eriprokuröre teatud tähtajaga määratud prioriteetsete teemade menetlemiseks.

«Tagame eriprokuröri menetlusliku sõltumatuse. Riigikogu erikomisjon võib teha ettepanekuid riigi peaprokurörile eriprokuröri ametisse nimetamisel,» seisab leppes.

Erakonnad lubavad kiirendada kriminaalasjade menetlust, tagades muuhulgas olulise avaliku huviga asjade kiire ja tõhusa menetluse. Nii kohtueelne kui kohtulik menetlus peab toimuma mõistliku aja jooksul ning selle rikkumisel tuleb menetlus lõpetada.

Sisse seatakse loosiga kodanike seast valitavad kriminaalmenetluse rahvakohtunikud. Võimuliit kaalub rahvakohtunike kaasamist teatud tsiviilmenetlustes nagu perekonnaõigus. Tagamaks ametnike vastutuse, vaatame üle riigivastutuse seaduse ning muuhulgas sätestame riigi vastutuse õigusemõistmisega seoses tekkinud kahju eest, nähes ette kahjutasu tõendatud olulise menetlusprotsessi rikkumise eest.

Põhikooli lõpueksam võrdsustub kodakondsuseksamiga

Koalitsioon korraldab kõigile soovijatele põhikooli lõpus riikliku tasemeeksami ühiskonnaõpetuses, mis on võrdsustatud kodakondsuseksamiga. Lisaks sellele toimub eesti keele lõpueksam. Mõlema eksami positiivsel sooritamisel on võimalik seaduses sätestatud nõuete täitmisel taotleda isikul Eesti kodakondsust.

Samuti võimaldab võimuliit Eesti iseseisvuse taastamise hetkel 20. augusti 1991. aasta seisuga Eestis elanud määratlemata kodakondsusega Eesti alalise elaniku ja kolmanda riigi kodaniku alaealistel lastel ja lapselastel, kes on Eestis sündinud ning Eesti Vabariigi alalised elanikud, saada Eesti kodakondsust taotluse alusel naturalisatsiooni korras, kui lapse vanemad või last üksi kasvatav vanem või täisealiseks saades laps esitab taotluse kolmanda riigi kodakondsusest loobumiseks. Võimuliit lubab võtta 1. jaanuariks 2020 vastu vajalikud seadusemuudatused.

Maanteed laenurahaga neljarajaliseks  

Koalitsioon lubab seada eesmärgiks Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu maanteede ehitamise neljarajaliseks. Selleks analüüsib võimuliit täiendavaid finantseerimisvõimalusi ehk riik võib võtta maanteede ehituseks laenu.

Sahtlipõhjast kaevatakse üles Saaremaa silla projekt, selleks lubab koalitsioon algatada riikliku eriplaneeringu.

Müüki läheb kolm riigifirmat

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa liit lubavad erastada kolm riigifirmat.

Plaanis on müüa 100 protsenti aktsiaseltsist Eesti Teed ja 49 protsenti aktsiaseltsist Operail. Lisaks sellele lubas uus võimuliit, et kapitalituru arendamiseks ja riigile kuuluvate ettevõtete juhtimise parandamiseks viivad nad teatud riigi äriühingute vähemusosalused börsile, arvestades rahvaaktsia põhimõtetega.

Ainsa näitena on toodud Eesti Energia tütarfirma Enefit Green, mille börsile viimist on ette valmistatud juba vähemalt aasta. Uus võimuliit lubab viia börsile kuni 49 protsenti ettevõttest.

Samas on valitsusleppes ka lubadus, et võimuliit ei ei võõranda strateegilisi äriühinguid, mis tegutsevad valdkondades, kus puudub konkurents ning mille võõrandamine võib suurendada julgeolekuriske või ohustada elutähtsate teenuste osutamist.

Piirivalve struktuuriüksus politsei- ja piirivalveametisse

Kui EKRE lubas enne valimisi sõjaväestatud piirivalve taastamist, siis päris selleni uus võimuliit ei läinud. Küll aga luuakse PPAs eraldi eelarvega piirivalve struktuuriüksus, millele tagatakse asjakohane relvastus ja muus varustus. Ka luuakse politsei ja piirivalve kriisireserv, mida saab kasutada nii piirivalve kui korrakaitse ülesannete täitmiseks.