Hannes Rumm: koalitsioonilepe keskendub rahva rahustamisele sellega, mida nad tegema ei hakka (9)

Rumm ütles Kuku raadio saates «Poliitikaguru», et kahes eelmises, aastatel 2015 ja 2016 sõlmitud koalitsioonilepingud keskendusid sellele, mida uus valitsus tegema hakkab.

«Nüüd aga astub ametisse valitsus, kelle koalitsioonilepingu põhiosaks on lubadused, mida nad tegema ei hakka. Lepinguga kinnitatakse, et nad ei riku ära Rail Balticu projekti ja ei tee seda ja teist. Koalitsioonilepinguga rahustatakse rahvast ja kinnitatakse üle, mida tegema ei hakata,» ütles Rumm.

Rumm tõdes, et EKREle toob täiendavad plussid leppesse sisse kirjutatud abielu teemaline rahvahääletus 2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimise ajal, kuna sellega on juba praegu ette ära defineeritud nende valimiste põhiteema.

Rummu sõnul on loodav uus valitsus kahtlemata nii sise- kui ka välispoliitiliselt EKRE nägu. «Retooriliselt on korratud, et EKREle andis hääle 100 000 inimest ja nende arvamusega tuleb arvestada. Ma olen nõus, et nende inimestega tuleb arvestada, aga nende inimestega oleks võinud tegeleda teised erakonnad. 300 000-400 000 teiste erakondade poolt hääletanud inimest jälle ei tahtnud EKREt valitsuses näha, seda on näha ka näiteks Keskerakonna kahanevast toetusest,» rääkis Rumm.

Ta lisas, et EKRE jaoks on test alles ees, kas nad suudavad oma valitsusse pääsemist 100 000 valija jaoks õigustada.

«Homme istuvad laudade taha Eestisse lähetatud diplomaadid ja hakkavad kirjutama oma kodumaa jaoks ülevaateid avalikustatud koalitsioonileppe kohta. Kindlasti ei keskendu nad mitte sellele, mida kavatsetakse teha pensioni teise sambaga või millelegi muule sisulisele. Diplomaadid kirjutavad, et valitsusse on kaasatud äärmusparempoolne partei ja nad keskenduvad sellele, mida EKRE koalitsioonileppes sai,» ütles Rumm.

Ta lisas, et Eestis ei ole asjad siiski nii kaugel, nagu Poolas ja Ungaris ning uus valitsus ei hakka ilmselt käituma nii, nagu nendes riikides.