«Sajandi maffiaprotsessi» peategelased: ühtegi kuritegelikku ühendust pole olemas, ainult mõned ümbrikupalgad

22st süüdistuse saanud inimesest oli kohtusse kutsutud kolm – kaks peategelast Hubert Hirv ja Pavel Gammer ning nende äride finantsjuht Ardo Vilbre. Kõigi kolme puhul oli arutusel nende vahi alt vabastamine või tõkendi asendamine kergemaga - elektroonilise valve või kautsjoni näol. Riigiprokurör Kati Reitsaku hinnangul ei ole ühegi saalisviibinu puhul vabastamine või tõkendi muutmine põhjendatud, sest sellele võib järgneda tunnistajate mõjutamine või põgenemine välismaale.

Hubert Hirv ütles kohtupingis, et on oma ettevõtetest taandunud ning kinnitas, et tal pole mingit tahtmist ega kavatsust tunnistajaid mõjutada. «Olen jõudnud arusaamisele, et maksude maksmata jätmise eest tuleb võtta vastutus. Minu äriühingutes oli ainult ühes ettevõttes tegemist ümbrikupalkade maksmisega ja tunnistan, et olen seda liiga nõrgalt kontrollinud. Tean, et selle eest tuleb karistus ja pean selle eest vastutama,» rääkis Hirv.

Hirve kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs tõi kohtule väljavõtte Hirve firmade maksulaekumistest, mis näitas, et pärast meeste kinnipidamist on laekumised hüppeliselt tõusnud. Nääsi sõnul näitab see seda, et kui nüüd hakkaksid neis ettevõtetes laekumised järsku vähenema, hakkaks maksuameti häirekell lööma. Seega pole advokaadi sõnul mingit ohtu uuteks maksukuritegudeks.

Kaitseb ausat nime tervise hinnaga

Pavel Gammer esitas kohtupingis südantlõhestava loo, kuidas tema vahi all hoidmine ei karista mitte ainult teda vaid kogu tema perekonda. «Mul on selle protsessi käigus olnud väga keeruline end kontrollida. Mul on palju rääkida, aga ma kardan, et seda kõike kasutatakse minu vastu,» tunnistas ta.

«Hindan oma ausat nime ja olen valmis seda kaitsma, isegi kui selleks kulub kogu mu tervis, aga tahan seda teha koos oma perekonnaga. Mul on elus veel palju teha, pean lastele jalad alla aitama,» rääkis Gammer. Prokurör Kati Reitsaku sõnul pole alust väitel nagu kannataks vahistamise tõttu Gammeri perekonna toimetulek, sest tegemist pole alla toimetulekupiiri jääva perekonnaga.

Suurim etteheide oli Gammeril ja tema kaitsjal kriminaalasja materjalidega tutvumise osas, kuna prokuratuur oli venekeelse tõlke edastnud liiga väikeses kirjas - number 10 fondiga ning seda on Gammeril võimatu lugeda. Selles osas lepiti saalis kokku, et kaitsjatele edastatakse algfail, mis suurendatakse ja Gammerile uuesti välja prinditakse.

Kohus teeb Gammeri, Hirve ja Vilbre osas otsuse uuel nädalal ning siis selgub protsessi edasine käekäik.

Süüdistuse kohaselt juhtisid Hubert Hirv ja Pavel Gammer alates 2008. aastast kuritegeliku ühendust, mille tegevus oli suunatud varalise kasu saamise eesmärgil läbivalt majandusalaste kuritegude toimepanemisele.

Riigiprokurör Kati Reitsaku sõnul tegeles kuritegelik ühendus oma kontrolli all olevate äriühingute kaudu ulatusliku maksukuritegevusega. «Suure osa maksukuritegevusest moodustas kuritegeliku ühenduse juhtide toitlustusasutustes süsteemselt makstav ümbrikupalk. Ühenduse varalise kasu eesmärk saavutati kõrvaltegevusena korruptsiooni- ja varavastaseid kuritegusid toime pannes. Peale varalise kasu pani kuritegelik ühendus toime ka eraviisilist jälitustegevust ja käitles ebaseaduslikke tulirelvi, laskemoona ja helisummuteid,» lisas Reitsak. 

Hirve ja Gammerit süüdistatakse kuritegeliku ühenduse juhtimises, eraviisilises jälitustegevuses, altkäemaksu andmises erasektoris, maksukohustuse varjamises ning täiendavalt tulirelva, laskemoona ning helisummutite ebaseaduslikus käitlemises ning tsiviilkäibes keelatud relva käitlemises.

Teiste seas on kohtu all tuntud ärimees ja elukunstnik Hando Hanschmidt, keda süüdistatakse raamatupidamisdokumentide varjamises.