/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2019/04/03/11921975t1h5d5f.jpg)
Visioonivõistlusel «Härjapea teekond» võitis esikoha võistlustöö märgusõnaga «Vulin,» mille autorid on Villem Tomiste ja Anna Mari Liivrand.
Härjapea jõe visioonivõistluse võitjad: meid inspireeris võistlusülesande keerukus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võidutöö üks autor Villem Tomiste ütles, et neid inspireeris kõige rohkem ülesande keerukus, kuna ühe ja totaalse idee kavandamine ei sobiks ja võimalik, et lausa piiraks piirkondade omanäolisust. «Meid inspireeris võistlusülesande keerukus,» sõnas Tomiste ning selle tegi keerukaks see, et kunagine Härjapea jõgi läbib tänapäeval vägagi eriilmelisi
/nginx/o/2019/04/03/11921978t1hd53d.jpg)
kohti. «Härjapea jõe elustamine Tallinna kesklinna erinevates linnaruumilistes olukordades sai võistlustöös lahendatud kolme paralleelselt ja üksteisega põimuva võtestikuna, kuna ühe ja totaalse idee kavandamine ei sobituks või lausa piiraks piirkondade omanäolisust,» seletas Tomiste.
Tema sõnul ehitasid nad linna ainuomasele loole nüüdisaegse kujundi ning siis tekkis ka idee, kavandada jõe tähendusvälja vulinana. «Aastate eest maa alla varjatud jõgi tõuseb vasksete, filigraanse käsitööna valmistatud torudena tänavale, et kummarduda, lastes vee vulisema kaussidesse ja sängidesse,» rääkis Tomiste ja lisas, et üksteisele järgnevad purskkaevudena vett ringlevad objektid loovad oma vulinaga kujutletava Härjapea jõe.
Autoritele oli kõige keerulisem kujutada liikuvust. «Tänapäeval on raskuseks liikuvuse küsimused, seetõttu sai kogu Härjapea jõe trass kavandatud arusaadavana jala- ja kergliiklejale,» seletas Tomiste. Tulevikus peaks olema selgelt arusaadavad lõikude omavaheline seotus linnaruumis. «Sõiduteede ületused tuleb lahendada jalakäija eelistusega ning samas tasapinnas ning autoliiklust rahustavatena.» Autorid kujundasid töö nii, et jalutajad saavad teha puhkepause ning nõlvadele rajatakse trepistikud, millelt on võimalik jälgida kujutletava jõe voolu. «Lähtuvalt oma naabrusest saab iga plats olema veidi erinev,» sõnas Tomiste. Nende visioon toob jõe linna tagasi vulinana, mis on liikuvuses. «Märgiliste kohtade põimumine diskreetseks jõeks, luues tänapäevased seosed ja kogukondlikud ruumid, mis on linnaliselt atraktiivsed,» ütles Villem Tomiste.
/nginx/o/2019/04/03/11921981t1hf2b3.jpg)
Visioonivõistluse eesmärk oli mõtestada ajalooliselt läbi Tallinna kesklinna voolanud Härjapea jõe tagasitoomine linnaruumi Juhkentali asumit Tallinna mereäärega ühendava kergliiklusteekonna ja Härjapea kulgu tähistavate linnaruumielementide näol.
«Konkursile laekunud 14 töös pakuti välja väga huvitavaid ja eriilmelisi lahendusi,» ütles žürii esimees, abilinnapea Andrei Novikov. «Kõik võistlustööd sisaldasid huvitavaid ettepanekuid Härjapea ajaloolise jälje võimendamiseks. Ettepanekute linnaruumiline realiseerimine saab olema järgnevate aastate endise jõesängi teekonnal asuvate planeeringute ja ehitustegevuste üks eesmärke.»
Visioonivõistlus viidi läbi koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Juhkentali seltsiga. Auhinnalised tööd selgitasid välja Tallinna linna, Eesti Arhitektide Liidu ja Juhkentali seltsi esindajad. Võistluse preemiafond on 14 000 eurot.