/nginx/o/2019/04/02/11919086t1hc215.jpg)
«Mu ema helistas, et tule kiirelt Võrru, isaga on kehvasti.» Kui pealinnast kohale sõitnud Kristi Tiido haigla üheksandale korrusele jõudis, oli tema 70-aastane isa Dorian viidud intensiivravi osakonda. Puusaoperatsioonile tulnud mees suri oma tuttavas töökeskkonnas tuttava personali tähelepanematusest kopsupõletikku.
«Mu ema helistas, et tule kiirelt Võrru, isaga on kehvasti.» Kui pealinnast kohale sõitnud Kristi Tiido haigla üheksandale korrusele jõudis, oli tema 70-aastane isa Dorian viidud intensiivravi osakonda. Puusaoperatsioonile tulnud mees suri oma tuttavas töökeskkonnas tuttava personali tähelepanematusest kopsupõletikku.
Dorian töötas varem Võrus asuvas Lõuna-Eesti haiglas liftimehaanikuna, tema abikaasa samas majas õena. Dorian oli üks selliseid inimesi, kellega oli lihtne suhelda – ta ei jätnud naeratust jagamata ega tööd tegemata. Ta kasvatas üles tütre, poja ja oli abiks nelja lapselapse üleskasvatamisel.
/nginx/o/2019/12/19/12823123t1he95c.jpg)