/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2011/12/02/860734t1h7e54.jpg)
Kaitseväe pressiesindaja Ingrid Mühlingu sõnul põhjendas mereväe juhtkond Sakala dokkimist mitmes osas sooviga kokku hoida raha.
Mereväelased lootsid raha säästa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sakala dokkimise hange kukkus kaks korda läbi, kuna ei vastanud mereväe rahalistele võimalustele, selgitas kaitseväe pressiesindaja. Seejärel otsustas mereväe juhtkond hanke läbi viia osade kaupa, mis ei olnud aga seadusega kooskõlas.
Mühlingu kinnitusel ei saanud riik mereväe laevaremondilepingutest rahalist kahju, samuti ei saanud keegi ka isiklikku tulu.
Rikkumise avastas kaitseministeeriumi audit. Praeguseks on pressiesindaja kinnitusel kogu kaitseväes muutmisel nii hangete läbiviimise protseduurireeglid kui hangete eest vastutavate ametnike ring. «Eesti seadused võimaldavad määrata ühe süüteo eest ühe karistuse - rahandusministeerium seda ka tegi,» lisas ta.
Rahandusministeerium karistas mereväe ülemat Igor Schvedet ja mereväe staabiülemat Ivo Värki rahatrahviga, kuna nad korraldasid riigihankeid, kus kõik võimalikud pakkujad osaleda ei saanud.