Tallinna linn peab Sumera korteri tagastamise taotluse uuesti lahendama

Kohtuvaidlus algas 2014. aastal, kui Tallinna linnavalitsus keeldus korteri õigusjärgse omaniku järeltulijale Edgar Kurgole tagastamast 2003. aastal Kersti Sumerale erastatud korterit, põhjendades, et see on Kersti Sumera heauskses omandis, selgitas riigikohtu pressiesindaja. Edgar Kurgo pöördus halduskohtusse. Kohtuvaidluse tuumaks olid küsimused, kas Tallinna linn tohtis korteri Kersti Sumerale erastada ning kas Sumeral oli heauskne omandiõigus korterile.

Riigikohus nõustus ringkonnakohtu seisukohaga, et omandireformi aluste seaduse järgi oli korteri erastamine 2003. aastal keelatud ja erastamisleping seega tühine. Tühise lepingu alusel ei olnud erastajal võimalik korterit heauskselt omandada. Samas on praegu kehtiv ja täitmiseks kohustuslik Tallinna linna otsus korter Kersti Sumerale erastada. Riigikohtu hinnangul eeldab varem erastatud korteri tagastamine esmalt erastamisotsuse kehtetuks tunnistamist ja tagasitäitmist kinnistusraamatu kande parandamise teel. Seetõttu peab Tallinna linn korteri tagastamise taotlust uuesti hindama.

Tallinna linn peab kaaluma erastamisotsuse kehtestuks tunnistamist haldusmenetluse seadusest lähtudes. Haldusmenetluse seaduse järgi tuleb haldusakti kehtetuks tunnistamise üle otsustamisel arvestada adressaadi usaldust ehk õiguspärast ootust haldusakti kehtima jäämise suhtes. Isik ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui ta oli haldusakti õigusvastasusest teadlik või ei olnud sellest teadlik oma süü tõttu.

Riigikohus otsustas seega, et Tallinna linn peab kaaluma erastamisotsuse kehtetuks tunnistamist ning otsustama, kas korter on võimalik Edgar Kurgo pärijatele tagastada. Olukord, kus erastamisotsus jääb jõusse, ei välista võimalust, et vara tagastamise taotlejale hüvitatakse kogu õigusvastase erastamisega tekitatud kahju. Samuti võib korteri erastamisel vea teinud Tallinna linnal olla võimalik kohtuväliselt saavutada Edgar Kurgo pärijaid ja Kersti Sumerat rahuldav muu lahendus.