Politsei ei vaidlusta tüli tekitanud kinnipidamisvideo keelamist

Mullu 16. veebruaril avaldas keskkriminaalpolitsei oma Facebooki lehel video Hirve kinni pidamisest kaks päeva varem Tallinnas ning kuigi Hirv oli videos hägustatud, tunti ta meedias siiski kohe ära, mistõttu tema advokaat pöördus halduskohtusse nõudega, et keskkriminaalpolitsei võtaks video Facebookist maha.

Halduskohus tõdes, et ei saa väita, et kinnipeetav ei ole tuvastatav, kui ta on juba tuvastatud.

«Kaebuse rahuldamisel ei oma tähtsust see, kas n-ö mõistliku jõupingutuse standardi järgi oli kinnipeetu tuvastamine ettenähtav ning kas KKP pingutused tema pseudonümiseerimisel olid piisavad,» leidis kohus.

Kohus tuvastas, et video avaldamiseks oli PPA-l küll vajalik prokuratuuri luba, kuid see oli menetlust juhtiva prokuröri poolt antud suulises vormis. Seetõttu märkis kohus, et kui tulevikus soovitakse kohtueelse menetluse andmeid avaldada, tuleks vastavad nõusolekud vormistada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Lisaks leidis, kohus, et kinnipidamist kujutava videolõigu jätkuv avaldamine rikub isiku mitmeid olulisi põhiõigusi, eelkõige põhiõigust eraelu kaitsele.

«Samuti riivab video jätkuv avaldamine süütuse presumptsiooni põhimõtet, kuna teda ei ole käesoleva hetkeni talle omistatud kuritegudes süüdi mõistetud. Isiku kinnipidamise laad ehk sunni kasutamine ja käerauad, jätab avalikkusele mulje, et tegemist on ohtliku kurjategijaga. Jõu kasutamist ja tema abitus seisundis näitava videoklipi avaldamine riivab tema inimväärikust,» sedastas kohus.

Seetõttu kohustas kohus politsei- ja piirivalveametit sotsiaalmeediaportaalist Facebook selle kinnipidamisvideo eemaldama.

Vandeadvokaat Oliver Nääs ütles BNS-ile, et iseenesest on tervitatav, et keskkriminaalpolitsei ilma vaidlust jätkamata kohtu järeldustega nõustub, kuid tuleb silmas pidada, et video avalikkusele kättesaadavaks tegemisega on juba suurem kahju tekitatud.

«Pöördumise põhjuseks oli Hirve au ja hea nime riive ning süütuse presumptsiooni rikkumine. Kui video avaldati, siis oli Hirv poolelioleva kriminaalmenetluse raames vahistatud ning tema suhtes oli kohaldatud lisapiiranguid. Temalt oli võetud õigus kokkusaamisele, kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele kuni vahistuses viibimise aja lõpuni või kuni kohtu alla andmiseni, mistõttu puudus tal ka võimalus midagi selle kohta öelda,» ütles Nääs.

Nääsi hinnangul pidi selle video levik massimeediasse ja sealt kogu Eestit hõlmavale auditooriumile KKP-le olema arusaadav ja ettenähtav. Samamoodi pidi olema ettenähtav ja arusaadav, et sellise video vaatamine tekitab vaatajas negatiivseid eelarvamusi, mis ei pruugi olla põhjendatud.

«Ausa menetluse seisukohalt on see suur probleem, sest keskkriminaalpolitsei, nagu iga teinegi õiguskaitseasutus, peab tagama süütuse presumptsiooni järgimise, mitte seda õõnestama. Kõik see kogumis jätab mulje nii avalikkuse kui ka kohtusüsteemiga manipuleerimise katsest,» nentis Nääs.

Politsei- ja piirivalveameti õigusbüroo jurist Ursula Tropp ütles BNS-ile, et PPA ei pidanud vajalikuks vaidlustada Tallinna halduskohtu määrust, mis kohustas PPA-d kinnipidamisvideot sotsiaalmeediaportaalist eemaldama.

«PPA hinnangul on selle video avaldamise eesmärk käesolevaks ajaks täidetud,» märkis ta.

Tema sõnul on tegemist üksikjuhtumi osas tehtud lahendiga, mis ei mõjuta ega muuda kohtueelse menetluse andmete avaldamise senist praktikat.

«Ka edaspidi hinnatakse koostöös prokuratuuriga eelnevalt kõiki kohtueelse menetluse andmete avaldamise asjaolusid. Nende andmete avaldamine on lubatud üksnes prokuratuuri loal ja määratud ulatuses,» tõdes Tropp.

Harju maakohus määras kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdistatavate hotelli- ja restoraniärimeeste Hubert Hirve ja Pavel Gammeri ning nende kaassüüdistatavate eelistungi 29. märtsile.