Riigikohus tühistas naise surnuks kägistanud mehe ennetähtaegselt vabastamata jätmise (9)

Riigikohus leidis, et kurjategija ennetähtaegsest vabastamisest ei saa keelduda vaid mõistetud karistuse raskusele viidates.

Harju maakohus mõistis Aleksandr Zemtsovi 10. juunil 2010 süüdi tapmises ja kehalises väärkohtlemises ning karistas teda 11 aasta, 11 kuu ja 22 päeva pikkuse vangistusega.

Uurimisandmetel leidis raske kuritöö aset 2009. aastal ööl vastu 23. märtsi Narvas Kangelaste tänaval korteris, kus purjus Zemtsov tuli oma endise elukaaslase juurde ning läks tülli tema 26-aastase õega. Mees paiskas naise maha ning kägistas ta nöörijupiga surnuks. Seejärel ründas Zemtsov 20-aastast endist elukaaslast, kellele tekitas kägistamisega füüsilist valu.

Politsei pidas Zemtsovi kinni ning juba esimesel ülekuulamisel tunnistas ta oma julmad teod üles. Ka kohtus ei eitanud noormees ohvri tapmist.

Zemtsovi advokaat taotles mullu sügisel oma kaitsealuse ennetähtaegselt vanglast vabastamist. Vabastamist arutanud Tartu maakohus märkis, et Zemtsov on vanglas õppinud eesti keelt, omandanud eriala, lõpetanud gümnaasiumi 11. klassi, läbinud sotsiaalprogrammi, osalenud individuaalvestlustel, täitnud alkoholi tarbimist puudutavat töövihikut ning osalenud vangla tööhõives. Tema tegevuse kohta antud tagasiside on positiivne, käitumine on olnud hea ja distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korral on isikul olemas elukoht, ta saab asuda tööle ja tema peresse on sündimas teine laps.

Siiski leidis maakohus, et meest ei saa ennetähtaegselt vabastada, kuna suur kaal on tema varasemal elukäigul ja toimepandud kuritegude asjaoludel. Maakohus märkis, et tapmise pani ta 2009. aastal toime ajal, kui mees oli tingimisi vanglast vabastatud. Seega tuleks ta vabastada tingimisi enne tähtaega juba teist korda ning see riivaks ühiskonna õiglustunnet, kuna raskete kuritegude eest määratav karistus peab lisaks kurjategija mõjutamisele andma ühiskonnale signaali, et ühiskond taunib sellist tegevust rangeimal võimalikul viisil.

Zemtsovi advokaat kaebas otsuse edasi Tartu ringkonnakohtusse, mis jättis mullu 9. novembril kaebuse rahuldamata.

Riigikohus: ennetähtaegsest vabastamisest keeldumist ei saa põhjendada vaid kuriteo raskusega

Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas tänases lahendis, et isiku saab enne karistuse lõplikku ärakandmist ennetähtaegselt vabastada vaid juhul, kui on alust eeldada, et edaspidi käitub ta õiguskuulekalt. Samuti juhtis riigikohus tähelepanu sotsiaalprogrammide võimalikule õiguskuulekust tõstvale mõjule isikute puhul, kelle süüteo toimepanemise tõenäosust suurendab alkoholi tarbimise risk.

Seejuures võivad varem toimepandud süütegude asjaolud või süüdimõistetu senine elukäik  anda küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kui kohus leiab, et süüdimõistetut ei saa vabastada põhjusel, et ta võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist, peab kohtulahendis kajastuma, millised kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetu heakskiitva iseloomustuse. Ennetähtaegsest vabastamisest ei saa keelduda vaid mõistetud karistuse raskusele viidates.

Eraldi selgitas kriminaalkolleegium, et sellistele isikutele, kelle süütegude toimepanemise tõenäosust suurendab alkoholi tarbimine, saab ennetähtaegsel vabastamisel panna kohustuseks ka erinevate sotsiaalprogrammide läbimise. Samuti saab isiku nõusolekul kohustada teda enda kulul tegema regulaarselt laboratoorset vereanalüüsi, et tõestada alkoholi tarvitamisest hoidumist, või osalema alkoholi tarvitamise häire uuringus. Alkoholi tarvitamisest hoidumise tõestamiseks peab isik kindlaks määratud tähtajaks esitama kriminaalhooldusametnikule laboratoorse uuringu tulemused.