/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2014/08/28/3305437t1h74f7.jpg)
Aastavahetusel tulekahjust laastatud Nurmiko Aiandikeskuses taasavati täna kasvuhoone ja pood ning kõnet pidama tuli koguni president Kersti Kaljulaid. Kogu maha põlenud osa vajab uuesti ülesehitamist ning samas hiilguses ei ole Nurmiko siiani avatud.
Galerii: Nurmiko aianduskeskus taasavati presidendi osavõtul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President märkis oma kõnes, et Nurmiko tiim liigub unistuste poole ja et aastavahetuse tragöödia pole nende unistusti maha veel matnud. Lisaks avaldas president kiitus julgetele inimestele, kes ei läinud mööda, vaid hakkasid tegutsema.
Kersti Kaljulaid mainis, et ilutulestiku asemel on alternatiive, mille kasutuselevõtt ei teeks kellelegi kahju: ei põletaks, ei ehmataks ega ka pimestaks. President pakkus välja, et kui kollast signaalraketti ei saa keelustada, siis vähemalt ta müüki piirata.
Nurmiko aiandi looja ja juht Jaak Ungerson ütles, et tragöödias on kõige parem lohutaja olnud töö. «Nurmiko oli enne Eesti suurim lillekasvataja, täna me oleme üks väike aiand. Me ei ole enam nii äge nagu me olime,» ütles Ungerson. Aiandikeskuse omanik kinnitas presidendi sõnu, et Nurmikol on suured unistused. Ungersonid on teinud suurt koostööd kindlustusega ja teevad veel edasi, et taastada Nurmiko hiilgus. Nad on jõudnud järelduseni, et vana hiilguse taastamine ei ole enam vanaviisi võimalik, kuna aeg on edasi läinud ning riik on ka innovaatsem. Ungerson kinnitas, et uudsus on see, mida nad soovivad ja tahavad teha aiandiga. «Peame tegema midagi, mis on parem kui enne, mis on kõige ägedam Baltikumis ja võib-olla ka Põhjariikides,» lausus kohaolijatele Ungerson. Ta loodab, et innovaatiline aiand avatakse aasta või kahe pärast.
Jaak Ungerson tänas ka eraldi kolme inimest, kes teavitasid uusaastaööl päästeametit põlengust ja teavitasid ka Nurmiko juhte sellest. Kaks meest ja üks pere said kodanikujulguse eest tänu. Nad kõik märkasid põlengut, sellest teavitasid ka päästeametit ja andsid hiljem ka ütlusi politseile. Nad kõik kordasid üle, et see mida nad tegid on kodanikukohus ja teisiti nad toimida ei oleks saanud.
Põlengut nähes läks perekond kiirelt vaatama aiandi poe osa juurde, kus nähti valvurit, keda ka teavitati. Siis pere ema Annika leidis üles ka Nurmiko juhid ning kirjutas neile ka Facebooki. «Mõne minutiga olid nad kohal,» ütles Annika. Ta ütles, et kuu enne põlengut oli ta koos lastega käinud Nurmikos päkapikku vaatamas ja aisakellukesi meisterdamas. Lapsed olid autos ja muretsesid Nurmiko pärast: kes nuttis lillede pärast ning pesamuna oli mures, kas päkapikk pääseb ikka välja. «Hommikul mööda sõites ei olnud see halb uni, vaid kurb vaatepilt.»
Perepoeg Kristjan Ungerson ütles Postimehele, et väikest viisi saavad nad jätkata ning väike osa kindlustusrahast on tagastatud, kuid töö ootab veel ees ja sedagi palju. Kaks kuud on põlengust möödas aga suur osa kasvuhoonetest vajab uuesti ülesehitamist. Ta ütles, et nende õnneks ei saanud nad kokkuostjatelt suuri trahve.
«Kolme suure kaubiku suuruses püssirohtu lastakse ühe õhtuga õhku ja mitte midagi sellega ei tehta,» nentis Ungerson ja lisas, et aastas põleb maha üle 10 000 ruutmeetri, mille sees on inimeste vaev, hool ja raha. «Kuid ikkagi ei võeta midagi ette,» ütles Kristjan Ungerson.