/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/01/27/11744964t1h040b.jpg)
MTÜ Loomapäästegrupp esitas veterinaar- ja toiduametile (VTA) kaebuse Loonalaiul elavate ja ASile Saaremaa Ökoküla kuuluvate veiste pidamistingimuste kohta, ent VTA hinnangul on loomadega kõik hästi.
VTA ei nõustu loomakaitsjate jutuga Loonalaiul vaevlevatest veistest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Loonalaiul olevad veised on välimuse järgi tuvastatavalt Šoti mägiveised, kelle omapäraks on hea kohastumus, nad on väiksekasvulised ning vähenõudlikud,» ütles VTA pressiesindaja Elen Kurvits laiul elavate loomade elamistingimusi ja Loomapäästegrupi kaebust kommenteerides.
«Kuna laiul arvestatavat lumikatet polnud, siis leidus kuivanud heina piisavalt. Tänaseks on kõikjal maa juba kuigivõrd roheline.»
Elen Kurvits sai oma väites tugineda siiski oktoobrikuistele andmetele, sest siis külastas VTA järelevalveametnik Loonalaidu.
«Meil pole alust arvata, et loomade heaolu on selle ajaga muutunud. Loomade eest vastutab loomapidaja,» sõnas Kurvits, kelle kinnitusel on loomadel ka vett, sest merevesi pole külmunud. «Suurt osa laidu katab kadakamets, mis sobib varjumiseks ning kadakakasvud ka söögiks,» lisas ta.
«Kalameeste sõnul ei olnud loomadel Loonalaiul juba sügisel midagi süüa olnud – isegi puud on laiult otsas,» ütles VTA-le avalduse esitanud Loomapäästegrupi Muhu ja Saaremaa vabatahtlike juht Riina Pernau. «Mida need loomad seal praegu lumega söövad?»
Pernau sõnul puudub veiste üle kontroll. «Neid ei käida loomade heaoluseadust järgides vaatamas, nad ei saa vajadusel abi ega ravi,» kirjeldas Pernau. «Kuna karjas on pullid, suureneb kari nii kaua, kuni sööta jagub, siis hakkavad nõrgemad surema. Kas laipu käiakse matmas,» sõnas ta. Pernau tõdes, et selline olukord on kestnud juba aastaid ning praegu ei tea enam keegi, kui palju veiseid laiul on.