Katri Raik: mupo õiguste suurendamine on mõistlik ja vajalik (12)

Siseministri Katri Raigi arvates on munitsipaalpolitsei õiguste suurendamine igati väärt ettepanek. «Siseministeerium valmistas samateemalise eelnõu eelmisel aastal ette vastavalt valitsuse 100 päeva plaanile, kuid justiitsministri eriarvamuse tõttu see valitsuse istungile ei jõudnud,» ütles Raik ja lisas juurde, et teema väärib uuesti arutamist.

«Kohalike elanike jaoks on oluline, et avalik ruum oleks turvaline ja puhas,» lausus Raik. Ta ütles, et avalikus ruumis korra tagamine on täna jagatud mitmete osapoolte vahel. Sealjuures vastutab kohalik omavalitsus linnaruumi hea- ja avaliku korra eest nagu näiteks sodimised, avalikud lärmamised või ropendamised ja alkoholi tarvitamine või lagunenud hoonetes turnimised. «Taolised rikkumised on kogukonna rahumeelsete elanike jaoks väga häirivad ning neile reageerimist ametivõimude poolt oodatakse,» ütles siseminister. Ta mainis, et omavalitsustele on pandud kohustus, kuid nad on ilma jäetud tööriistadest, et suuta olukorda iseseisvalt lahendada ning sellepärast peab inimeste korrale kutsumiseks kaasama politseid. «Mõistlik on, et sellised küsimused lahendatakse kohalikul tasandil,» sõnas Raik.  

«Seetõttu tegime oma eelnõuga ettepaneku kohalike omavalitsuste korrakaitsevolitusi laiendada,» lisas siseminister. Tema arvates oleks mõistlik ja vajalik anda kohalikele omavalitsustele täiendavaid õigusi, et nad saaksid oma piirkonnas korda hoida. «Eelkõige peame siin silmas bussis sõiduõiguseta sõitmist ja avalikus kohas käitumise järelevalve tegemist,» kommenteeris Raik.

Siseminister tõi näiteks, et kui inimene ei ole nõud ühistranspordis oma sõiduõigust tõendama, peab kogu bussitäis inimesi ootama seni kuni politsei saabub. «Samuti ei ole kohalikul omavalitsusel täna õigust näiteks bussipeatuses magavat purjus inimest kainenema viia või mänguväljakul alkoholi tarbivaid või muud moodi avalikku korda rikkuvaid inimesi rohkem kui suuliselt korrale kutsuda,» sõnas Raik. Katri Raik tõdes, et munitsipaalpolitseil puuduvad vahendid, millega mõjutada inimest, kes keeldub seadust rikkumast ning seetõttu peab mupo kutsuma kohale politsei.

«Muudatusega ei antaks kohalikele omavalitsustele ülesandeid juurde, vaid laiendatakse nende õigusi juba olemasolevate kohustuste raames,» siseminister jätkas, et eelnõu järgi oleks seadusemuudatuse rakendamine kõigi omavalitsuste puhul võimalus aga mitte kohustus.

«Kui mõni omavalitsus ei soovi oma korrakaitsjate volitusi laiendada, siis ei pea seda tegema. Ühtlasi saaks omavalitsus ise valida, millises ulatuses või millise töökoormusega nad korrakaitseametniku tööle võtaksid,» rääkis Katri Raik omavalitsuste võimekusest.

«Näiteks on Eestis omavalitsusi, kes plaanivad korrakaitseametniku tööle võtta osakoormusega vaid nendeks aegadeks, mil enim probleeme esineb (näiteks nädalavahetuseti),» lisas Raik.

Siseminister kinnitas, et eelnõust lähtuvalt tuleb kohalikel omavalitsuste korrakaitseametnikele kehtestada lisaks avaliku teenistuse nõutele ka politseile sarnased nõuded nii hariduse, kutsesobivuse kui ka tervise osas.

«Eelnõu väljatöötamise erinevates faasides on Siseministeerium kaasanud omavalitsusi ja teisi partnereid. Samuti oleme konsulteerinud õiguskantsleri, Riigikohtu ja Justiitsministeeriumiga,» lisas siseminister Katri Raik.

Urmas Reinsalu ei poolda munitsipaalpolitsei õiguste suurendamist

Justiitsminister Urmas Reinsalu on olnud ja on siiani vastu, et munitsipaalpolitseile anda õigus kasutada jõudu ning gaasi- ja löögirelvu.  «Jah, ma olen ainuisikuliselt seni seda vetostanud,» kommenteeris Reinsalu. «Riigil on jõumonopol ja ma pole toetanud kergekäeliselt selle monopoli üle andmist munitsipaalpolitseile.»

Reinsalu sõnul on mõned erandlikud kaasused, kus seda võiks kaaluda. «Iseenesest pean näiteks mõistlikuks, et Tallinna kainestusmajas ei peaks riigi politseiüksus töötama, vaid joodikuid võiks kantseldada turvafirma või mupo,» tõi ta näite. «Sunnijõu kasutamise masinat ma seadusega mupost teha küll ei soovi.»

Reinsalu hinnangul on Tallinna linna juhtimises niigi palju segadust ja ta ei vaimustu ideest anda mupole relvad ja jõuõigus. «Olen juhtinud ka siseministri tähelepanu, et mupo kasutab nimetust «politsei» seadusevastaselt,» märkis minister. «Seadus annab õiguse kasutada nime «korrakaitseüksus».»

Samal seisukohal on Tallinna volikogu Isamaa fraktsiooni juht Riina Solman. Tema sõnul on Isamaa alates mupo loomisest saadik olnud vastu üksuse loomisele, mis dubleerib Eesti Politseid: «Isamaa on nõus, et linna on vaja tehnilisi heakorrafunktsioone täitvat üksust, kuid mitte ametit, mis dubleerib politsei tegevusi ja soovib suurendada oma administratsiooni,» ütles Solman.

Isamaa fraktsiooni arvates tuleks Tallinnas kui ka üle-eestiliselt suurendada politseipatrullide arvu, mitte tekitada juurde vürstiriike. Riiklikku ülesannet saab pealinn täita toetades rahaliselt politseid, kes saab täiendavaid politseipatrulle tänavale juurde tuua. Kõige efektiivsemalt oskab korrakaitsetööd korraldada Politsei. Isamaa ei soovi maksumaksja rahaga kasvatada paralleelset administratiivset struktuuri andes sellele seni vaid riigile kuuluvaid sunnijõudu sisaldavaid kohustusi.

Taavi Aasale jääb Reinsalu vastuseis arusaamatuks

Tallinna linnapeale Taavi Aasale jääb arusaamatuks, miks justiitsminister ja Isamaa fraktsioon on selle vastu. Tema sõnul on munitsipaalpolitseil väiksemad õigused kui turvatöötajatel.

Aas osutas, et turvatöötajatel on õigus kasutada vajadusel erivahendeid ja jõudu õigusrikkumise peatamiseks. «Jutt sellest, et küll mupo hakkab nüüd vägivallatsema, on lihtsalt ebapädev.»

«Iga vormis ja pühendunud inimene Tallinna tänavatel, kes täidab korrakaitseülesandeid, loob juurde turvalisust. Olgu ta politseinik, abipolitseinik, turvatöötaja või munitsipaalpolitseinik,» ütles linnapea. Aas mainis juurde, et riigil on raskusi leida abipolitseinikke. «Munitsipaalpolitseinikele aga, kes võiksid teha sarnast tööd, loobitakse päevapoliitilistel põhjustel kaikaid kodaratesse.»

Linnapea sõnul on politsei ise saanud munitsipaalpolitseilt vajalikku abi ja ise huvitatud teatud funktsioonide andmisest munitsipaalpolitseile. Seda on Põhja prefekt Kristian Jaani ka korduvalt väljendanud. «Saan aru, et politsei peaks keskenduma tõsisematele õigusrikkumistele ja nende ressursid on piiratud,» mainis Aas. «Samas kainestusmaja töö, joodikute äraviimine, huligaanide peatamine avalikel üritustel, bussiradadel sõitjate korrale kutsumine – see kõik võiks olla munitsipaalpolitsei vajalik töö.»