Pildid: riigikogu esimees sai kätte 2018. aasta parima seaduse auhinna

Parima ja halvima seaduse žürii valis 2018. aasta parimaks seaduseks investeerimisfondide seaduse muudatused.

«Seadus suurendab teise samba pensionifondide tootlikkust, vähendab kohustuslike pensionifondide tasusid, nähes ette pensionifondide valitsemistasu piirmäära langetamise. Tegemist on avalikes huvides tehtud ja läbimõeldud seadusega, mille algatus tuli eraettevõtjatelt ja mis lahendab tegelikku, mitte väljamõeldud vajadust. Kui midagi ette heita, siis «liiga hilja ja liiga vähe»,» põhjendas žürii oma valikut.

Halvimaks seaduseks valis žürii kinnisasja avalikes huvides sundvõõrandamise seaduse.

«Me ei sea kahtluse alla, et ülekaaluka avaliku huvi korral võib omaniku kinnisasja võõrandamine olla õigustatud. Sundvõõrandamise alused on aga seaduses liiga laiaulatuslikud, otsustamise võib delegeerida ametniku tasandile ja tehnovõrkude rajamisel võõrale maale pole üldse vaja püüda omanikuga läbi rääkida,» märkis žürii.

Konkursi žürii leidis, et halvim seadus peegeldab ohtlikku arengut. «Riik võtab enesele järjest suurema rolli meie igapäevaelu korraldamisel. Põhiseadusest tuleneb nõue, et igaühel on õigus tegutseda vabalt, ja selle õiguse piiramiseks peavad olema väga kaalukad põhjused. Seaduste tegemise loogika on aga äraspidine – põhiõigused on riigipoolne kingitus, mille riik võib igal ajal tagasi võtta,» põhjendasid konkursi eestvedajad oma valikut.

Parima ja halvima seaduse valis välja žürii, kuhu kuulusid lisaks Allar Jõksile veel tööandjate keskliidu tegevjuht Toomas Tamsar, ettevõtja Ruth Oltjer, jurist ja õppejõud Priidu Pärna ning Postimehe arvamustoimetaja Marti Aavik.

Žürii liikmed Toomas Tamsar ja Allar Jõks põhjendasid tehtud valikut pikemalt Postimehes ilmunud arvamusloos.

Parima ja halvima seaduse konkursil said oma valiku teha ka Postimehe lugejad. Sarnaselt žüriiga said ka Postimehe lugejatelt enim hääli investeerimisfondide seaduse muudatused, mille poolt hääletas 30 protsenti veebigallupis osalenutest. Tänase pärastlõuna seisuga oli Postimehe veebis oma hääle andnud 1174 inimest.

Halvimaks seaduseks valisid Postimehe lugejad 2019. aasta riigieelarve, mille poolt hääletas 43 protsenti hääletanutest. Tänase pärastlõuna seisuga oli veebigallupis hääletanud 1804 inimest.

Postimees valis koostöös Teenusmajanduse Kojaga parimat ja halvimat seadust kaheksandat korda. Žürii esimehe Allar Jõksi sõnul oli tegemist viimase võistlusega.

«See oli viimane võistlus parima ja halvima seaduse väljaselgitamiseks. See ei tähenda, et Eesti õiguskultuur on muutunud täiuslikuks või et häid seadusi ei ole võimalik enam leida. Võistlus sündis Teenusmajanduse Koja algatusel, et hea õigusloome tava tutvustada ja seaduste loomisel ja oma õiguste kaitsel rakendada. See eesmärk on saavutatud. Loodetavasti annavad valijad edaspidi valimiskasti juures hinnangu ka sellele, milline erakond hea õigusloome tava järgib. Seniks aga naeratagem, sest peale valimisi võib olla veel hullem,» ütles Jõks.