/nginx/o/2018/11/07/11554891t1h33f7.jpg)
/nginx/o/2019/02/20/11803067t1h395b.jpg)
Seoses uue Euroopa määruse jõustumisega ei vaja alates 16. veebruarist enam mitmed avalikud dokumendid teistesse Euroopa Liidu riikidesse esitamisel apostilli. Näiteks saab nüüd apostillita hakkama sünni, abielu, elusoleku ja surma tõendamisel.
Uus määrus vähendab tavakodaniku jaoks ELi-sisest bürokraatiat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Apostill on tunnistus, millega kinnitatakse avalikule dokumendile alla kirjutanud isiku pädevust. Eestis välja antud dokumente kinnitavad apostilliga kõik Eesti notarid.
Notarite Koda teatas pressiteate vahendusel, et tänu uue Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 jõustumisele ei ole enam teise Euroopa Liidu riiki esitamisel tarvis apostilliga kinnitada dokumente, mis tõendavad järgnevaid asjaolusid:
1) sünd;
2) elusolek;
3) surm;
4) nimi;
5) abielu, sealhulgas abieluvõime ja perekonnaseis;
6) abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine;
7) vanemlus;
8) lapsendamine;
9) alaline asukoht ja/või elukoht;
10) kodakondsus;
11) karistusregistrikande puudumine.
Eestis väljastavad määruses toodud dokumente maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametnikud. Erandiks on karistusregistrikande puudumise tõend, mida väljastab Registrite ja Infosüsteemide Keskuse karistusregistri talitus.
Eesti ametiasutused võtavad määruses nimetatud dokumente vastu eesti, vene ja inglise keeles, seega nendes keeltes koostatud dokumentide puhul ei tohi nõuda nende tõlkimist. Kui dokument on koostatud mõnes muus keeles, võib endiselt nõuda selle tõlkimist, kui sellele ei ole lisatud mitmekeelset standardvormi.
Soovi korral on ka pärast määruse jõustumist võimalik neid dokumente apostillida. Selleks tuleb lihtsalt notari poole pöörduda.
Lisaks kõnealuses määruses nimetatud dokumentidele on apostillimisest igal juhul vabastatud ka erinevate õigusabilepingute ja konventsioonidega liitunud riikidesse suunatud avalikud dokumendid. Sellisteks riikideks on näiteks niinimetatud õigusabilepinguriigid (Läti, Leedu, Venemaa, Ukraina ja Poola) ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide dokumentide legaliseerimisest loobumise konventsiooni kohaldavad riigid (Prantsusmaa, Belgia, Taani, Iirimaa ja Itaalia).
Apostillimisest on vabastatud ka perekonnaseisuaktide väljavõtted riikides, mis on liitunud perekonnaseisuaktide mitmekeelsete väljavõtete väljastamise konventsiooniga. Selle konventsiooniga on liitunud lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele veel Bosnia, Makedoonia, Moldova, Montenegro, Serbia, Šveits ja Türgi.