Intervjuusari: Jüri Ratas loodab mitte ülbeks minna (12)

Te astusite Keskerakonda väga noorelt, vahel öeldakse n-ö lapsest peale poliitikas olnute kohta halvustavalt «broiler». Kuidas te sellesse sõnasse suhtute?

Elukogemus mõnes muus valdkonnas peale poliitika tuleb alati kasuks. Minu kogemus on olnud seotud erasektoriga ja kolmanda sektori, korvpalliliiduga. «Poliitbroiler» öeldakse, jah, halvustavalt.

Missugune võiks olla tervislik tasakaal erialaste ja poliitiliste kogemuste vahel?

See on seotud saadud haridusega, mis annab poliitikule palju juurde.

Teil on majanduskõrgharidus, kuid ometi peetakse majandust nii teie kui ka teie juhitava kõige nõrgemaks küljeks. Miks teie majandusharidus poliitikas välja ei paista?

Ju siis võinuks meie avalik suhtlus parem olla. Riigi majandus- ja fiskaalpoliitika on ju väga konservatiivne. Teeme eelarvet, mis on struktuurses tasakaalus ja nominaalses ülejäägis. Fiskaalpoliitika on vähendanud Eesti võlakoormust, oleme saanud päris kõrgeid hinnanguid rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. USA Tax Foundation on hinnanud Eesti maksusüsteemi kõige konkurentsivõimelisemaks maailmas, reitinguagentuur Fitch on riigi reitingut tõstnud A+  pealt AA− peale. Riik peab olema hea partner ettevõtjatele. Oleme viinud börsile Tallinna Sadama. Tõsi, oleme majanduse edendamist näinud teistmoodi kui varem: oleme näiteks teinud erisusi, et tuua suured kaubalaevad Eesti lipu alla.

Teil on ka õigusteaduslik kõrgharidus, aga doktorikraadi taotlemine jäi pooleli, miks?

Tegin Tallinna tehnikaülikoolis avaliku halduse õppeained läbi, tegin ka kolm artiklit, komisjon arvas, et tuleks veel üks teha. Loodan, et mul on ühel hetkel võimalik  see üks samm veel astuda ja eksternina lõpetada. Ma ei ole seda maha matnud. Ei ole kellegi selja taha pugeda, eks see ole pealehakkamise asi.

Kuivõrd on olnud poliitikas kasu Eesti Kindlustuse müügiesindajana tehtud tööst?

Päris palju. See tähendas ju suhtlemist klientidega, nende hoidmist, uue leidmist – see andis suurepärase kogemuse.

Keskerakonna juhiks saamise järel sai teist väga kiiresti peaminister. Kuivõrd te tookord ise selleks valmis olite?

Kui ma 2011 Savisaare vastu kandideerisin, siis ütlesin välja, et erakonna esimees peab olema valmis asuma peaministri ametikohale. 5. novembril 2016 usaldas Keskerakond mulle esimehe ameti ja 23. novembril asusin valitsusjuhi ametisse. See oli mõne nädala küsimus. Vaevalt saan öelda, et olin siis Eesti Vabariigi peaministrina sada protsenti valmis. Mingid asjad tulevad ikka kogemusega, ja nüüd on mul kindlasti rohkem teadmisi, kogemusi ja oskusi.

Ootasite te oma tundi Savisaare selja taga erakordse kannatlikkusega. Missuguseid emotsionaalseid kannatusi need pikad aastad teile põhjustasid?

Mul oli ikkagi võimalik ennast realiseerida Tallinna abilinnapea ja linnapeana, üheksa aastat riigikogu aseesimehena. Hakkasin välja ütlema oma teistsugust ettekujutust erakonna rahaasjades, väärtustes, põhihinnangutes 2010-2011. Lähtusin põhimõttest, et ära minna on alati kordades kergem kui jääda ja muuta.

Linnapea koha võttis Savisaar teil ju käest ära, millest ma järeldan, et teie suhted pole olnud pilvitud. Missugused on nad praegu?

Need suhted põhimõtteliselt puuduvad. Tervise asjus soovin talle parimat, aga tööalaseid suhteid ei ole.

Millal te kohtusite viimati?

Silmast silma nägin teda viimati Jüri Pihli matustel.

Varem maksis erakond Savisaare advokaadiarveid ja tekitas talle sissetulekuallika ajaloonõuniku koha näol. enam mitte, ja vanad keskerakondlased heidavad ette, et erakonna rajaja eest ei hoolitseta. Kui sageli teie sellest kuulete?

Ma ei ole kuulnud neid etteheiteid viimasel ajal.

Kuivõrd te tajute Savisaare rolli iseenda kujunemises?

Edgar Savisaarel oli 80. aastate lõpus väga suur roll Rahvarinde rajamisel ja Eesti iseseisvuse taastamisel. Erakonna puhul ei saa aga öelda, et see on olnud ainult ühe inimese tee. Keskerakonna asutamise juures oli sadu inimesi, neist paljud on juba siitilmast lahkunud. Mingit võlga ma Savisaare ees ei tunne. Tunnustan teda nende sammude eest, mis ta 80. aastate lõpus ja 90. aastate alguses on teinud. Aga ei ole nii, et üks inimene kujundab poliitika näo, kuigi kindlasti on erakonna käekäiku palju mõjutanud.

Olete Oleviste koguduse liige ja läbinud seal nn Alfa kursuse, mille läbinu peaks saama vastuse küsimusele, kes oli Jeesus ja kas ta oli lihtsalt ajalooline isik. Missugune on teie vastus sellele küsimusele?

Ma ei ole Oleviste koguduse liige, aga ma olen seal tõesti läbinud nii Alfa kui ka Beeta kursuse.

Aeg-ajalt räägitakse, et te olete baptist, aga seegi pole tõsi, mis koguduse liige te siis olete?

Ma ei ole ühegi koguduse liige. Aga kirikut olen pidanud alati oluliseks, nii ka täna.

Aga vastus küsimusele, kas Jeesus oli ajalooline isik või midagi enamat?

Ta oli ja on kindlasti midagi enamat. Need küsimused on väga personaalsed ja ma arvan, et nii see võiks ka jääda.

Eestis on riik ja kirik lahutatud ja riiki valitsetakse ilmalikult. Samas pürib luterlik kirik arvamusliidriks. Kas kirikul peaks olema praegusest enam sõnaõigust riigiasjades?

Need positsioonid, mis praegu on, on head, ja mina neid ei muudaks. Eesti inimesed käivad kirikus päris sageli, kogudused on küll väiksemad kui mõnda aega tagasi. Jõulude eel leiavad tee kirikusse paljud: kas minnakse kuulama pigem jõululaule või õpetaja jutlust, seda ei oska ma öelda.

Peapiiskop Urmas Viilma juhtimisel valmis hiljuti ristiinimese valimiskompass, mis soovitab valida Keskerakonda. Kuidas te selle saavutasite?

Ma ausalt öeldes ei tea seda, mina ei teinud tema valikuid. Aga valimisplatvormi koostamise ajal on alati palju huvigruppe, kes soovivad oma põhimõtteid sinna sisse saada. Valimiskompassid pole lõpliku tõe kuulutajaid.

Võiks ju ka paista, et ostsite kiriku okupatsioonikahjusid hüvitades lihtsalt rahaga ära?

See ei vasta tõele. Minu generatsioon mäletab kindlasti, et kunagi oli Harju tänaval üks jäätisekohvik ja seda, et seal olid varemed. Need olid seal paarkümmend aastat. Varemete taga kõrgub Niguliste kirik. Mu soov Tallinna linnapeana oli lahendada see varemete küsimus – et seal oleks haljasala. Niguliste kirikul on riigiga olnud vaidlus 27-28 aastat.

Tahtsite, et see saaks ükskord kaelast ära?

Jah, täpselt. Peaminister ja valitsus peavad leidma niisugustele keerulistele küsimustele – kellel Niguliste kirik ikkagi kuulub – lahenduse. Riik ja kirik ei pea kohtus vaidlema, kui nad suudavad leida lahenduse kohtuväliselt. Aega läks, aga lõpuks me seda suutsime.

Keskerakonna rahahäda on legendaarne. Alles äsja maksite ära 220 000 eurot Paavo Pettai majamüügi raha, mis kvalifitseerus keelatud annetuseks. Pettai aga nõuab erakonnalt veel 1,2 miljonit. Kui kohtu otsus ei ole tule teile soodne, mis siis edasi saab?

Erakonna esimeheks asudes ütlesin, et hämarad tehingud, ebaselgus rahaasjades ja pidev vaidlus peab jääma seljataha, ja nii see on ka läinud. Ma istume täna siin Keskerakonna büroos, mis asub rendipinnal. Toom-Rüütli kinnistu müüsime maha. Me oleme tõesti pidanud tasuma suuri summasid kohtulahendite tulemusena. Sellesama Tartu maja asjus aktsepteerisime kohtu otsust. Palusime erakondade rahastamise järelevalve komisjonilt ajapikendust, seda ta ei andnud, kohus andis oma hinnangu ja me maksime selle raha ära.

Kust te selle 1,2 miljonit eurot võtate?

See ei ole päris õige, kui seal sees on Edgar Savisaare raamat «Tõde Eestist» – ma ei arva, et see oleks Keskerakonna kohustus. Nõudes on kirjas, et Midfield peab teenima koostööst Keskerakonnaga aastatel 2007-15 38 protsenti kasumit – ma ei arva, et see on põhjendatud. Eks kohus peab otsustama.

Kust te võtate raha, kui kaotate?

Me seisame õige asja eest. See ei saa olla tõene suurusjärk. Kohtu otsust peab erakond austama.

Otsest vastust ikkagi ei tulnud, kust te siis selle raha saate.

Eks me peame selle saama erakonna arveldusarvelt, kust mujalt.

On seal nii palju?

Kindlasti ei ole, kui me juba 220 000 euro puhul palusime ajatamist.

Mis siis saab?

Tuleb samamoodi paluda ajatamist, aga ei tasu jagada laskmata karu nahka. Ma arvan, et seal on palju põhjendamata nõudeid.

Lähme aastasse 2006. Olete kinnitanud, et te ei teadnud midagi erakonna mustast rahastamisest, aga inimesed ei usu teid. Miks?

Neid rahastamisasju tollel perioodil teadiski kaks-kolm inimest. See, kas inimesed usuvad või mitte… Eks neid reaktsioone on erinevad. Needsamad garantiikirjad olid täielik šokk.

Keskerakond saab riigieelarvest palju raha, aga liikmemaksudest tuleb ainult mõni protsent. Miks te ei pane partei liikmeid korralikult liikmemaksu maksma?

See on üleüldine küsimus kõigil erakondadel. Keskerakond on teistega võrreldes päris hea distsipliiniga. Meil on liikmemaks eakal üks euro aastas, tööealistel natuke kõrgem. Kaks kõige olulisemat rahastamisallikat on ikkagi riigieelarve ja füüsiliste isikute toetus.

Ei ole päris tavaline, et peaminister käib kampaaniat tehes inimeste uksele koputamas. Kuidas teil nii palju aega on?

Ma olen seda võtnud, tavaliselt nädalavahetusel, aga ka mõnikord tööpäevade õhtul. Soov käia inimestega kohtumas on olnud minu loomus.

Seekord on kampaaniat suudetud teha enam-vähem ilma vene kaardita isegi lepingut Ühte Venemaaga hõõrutakse Keskerakonnale nina alla harvem kui varem. Millal te selle ära lõpetate?

Ma olen öelnud, et seda lepingut Keskerakonnal ei ole. See ei kehti, selle alusel ei toimu midagi.

Ametlikult on see ju ikka jõus?

Kui erakonna esimees on öelnud juba üle kahe aasta, et…

Ametlikult on see ju jõus?

Ei, see on ametlikult raugenud.

On see lõpetatud?

Kui ma ütlen, et see on raugenud, siis on see protokoll ka lõppenud. Inimesed saavad aru, et ega hirmutamine vene kaardiga ühtsele ja sidusale ühiskonnale kaasa ei aita, ja seda on Eestis kõige rohkem vaja.

Miks on vaja see Kohtla-Järve ainus eestikeelne gümnaasium kinni panna?

Kohtla-Järvel ei saa ühtegi gümnaasiumit kinni panna. Oleme otsustanud, et 1. septembril 2019 avatakse seal riigigümnaasium. See otsus on tehtud aastal 2014. Siis oli haridusministri portfell sotsiaaldemokraadi, tänase erakonna esimehe käes. Vahepeal on seda portfelli kandnud Reformierakond, Maris Lauri kui ka Jürgen Ligi – ja ka Keskerakond, Mailis Reps. Mina seisan selle eest, et riigigümnaasium saab olema sada protsenti eestikeelne neile, kes seda soovivad.

Järve gümnaasium ei lõpeta tegevust, ta jääb põhikooliks. See on alati nii, et kui riigigümnaasium tuleb, siis ümberkaudsed gümnaasiumid sulevad uksed, kui omavalitsus ei otsusta teisiti – ja tavaliselt ei otsusta. Riigigümnaasiumisse tuleb eesti keeles õppijate baas sealtsamast Järve gümnaasiumist. Selle kooli lõpetas 2018 lõpetas selle kooli 16 õpilast, 2017 13 õpilast. Riigigümnaasium tuleb 300kohaline. Neile õpilastele, kes ei ole võimelised sada protsenti eesti keeles õppima, jääb see, mis on põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega lubatud: 60 protsenti eesti keeles ja 40 protsenti vene keeles. See on üleminekuperiood. Selle poole tuleb liikuda, et õpe käiks sada protsenti eesti keeles, aga selle aasta sügisel ei olda selleks veel valmis.

ERRi ajakirjanik Anvar Samost viitas viimati taas olukorrale, et Ida-Virumaa poliitikud kasutavad Keskerakonna kaubamärki n-ö frantsiisina, st teevad kohapeal, mis ise tahavad. Ka sellele, et keegi kohalikest Ida-Virumaa poliitikutest on teile helistanud ja survet avaldanud. Mida ta silmas peab?

Võib-olla pidas ta silmas Narvat. Ütlesime siis väga selgelt, et kahtlustuse saanud inimesed ei saa olla Keskerakonna liikmed juhul, kui nad kuuluvad edasi linnavolikogusse või linnaettevõtete juhtorganitesse. Ja me heitsime nad erakonnast välja. Kohtla-Järve asjus: ei, sellist kõnet ei olnud.

See, et integratsiooniga on asjad halvad olnud, on oma osa Keskerakonnal, kes on toitnud eestikeelset valijat ühtede ja venekeelset teiste sõnumitega. Mida Eesti riik venelastest õieti tahab? Missugune on riigi silmis hea venelane?

Et nad (eestlased ja venelased – VK) ei seisaks trammipeatuses üks ühes ja teine teises nurgas. Kui Tallinnas pakuti 600 inimesele võimalust õppida eesti keelt, siis leiti need 600 inimest 14 minutiga. Me soovime, et kõik need 1,3 miljonit inimest on meie inimesed. Meie esmane tugevus saab olla ainult ühiskonna sidusus. Kas inimene räägib eesti või vene keelt, on ta ikka huvitatud sellest, et tal oleks töö ja et see oleks hästi tasustatud, et pensionid oleks võimalikult kõrged, et lastel oleks kooli- ja lasteaiakoht.

Millal tuleb päev, mil Eestis pole enam ühtegi hallipassimeest?

Seda ei tule, et kõik umbes 70 000 hallipassimeest saavad Eesti kodakondsuse. Eesti riik ei hakka passi kunagi koju saatma. Nullkodakondsusest on räägitud, aga seda ei ole välja pakkunud Keskerakond. Meie oleme öelnud seda, et inimesed, kes on siin elanud enne 21. augustit 91 ning on lojaalsed Eesti riigile, võiksid kergendatud korras kodakondsuse saada: näiteks keeleeksamit mitte tehes. Aga välja kukuvad siit kindlasti nõukogude ajal KGBga seotud olnud inimesed, neile ei saa kodakondsust anda. Esimese sammuna peame tegema selle, et lastele enam halli passi ei anta.

Kas võite kinnitada, et kui saate uuesti peaministriks, siis see on esimene asi, millega te tegelete?

See põhimõte on Keskerakonna valimisprogrammis sees ja kindlasti  fookuses. Ma ei oska öelda, kas see on esmane, aga ei olegi tähtis, kas see teema tuleb lauale esmaspäeva hommikul või kolmapäeva lõuna ajal.

Olete öelnud, et EKREga te koostööd ei tee, samas on Keskerakonnal oma roll selles, et EKRE on olemas ja selline, nagu ta. Nüüd ta ei kõlba, aga miks kõlbas teda Tallinna Televisioonis üles haipida?

Tallinna Televisioon ei kuulu Keskerakonnale. Kui aastaid tagasi võis keegi sellised sidemeid näha, siis selle ma lõpetan igal juhul ära. Tallinna linna ei juhita mitte siit, vaid linnavolikogus ja linnavalitsuses. Ma pole küll TTV usin vaataja, aga sinna on tulnud palju uusi saateid ja saatejuhte, kes on seotud teiste erakondadega või pole üldse erakondadega seotud.

Keskerakonna ja TTV link on ju ikka alles. Peaministrina muidugi ei hakka te seda kinni panema, aga linnapeana paneksite?

Keskerakondlikku linki erakonna büroo kaudu ma küll ei tea. Hea ja erapooletu infokandjana, arvan, võiks ta jätkata, ta on päris paljudele linnaelanikele korda läinud.

Rääkides EKREst – ma olen ise erakonnas, mida on kümme aastat kõrvale jäetud. See ei ole õige põhimõte või suund. EKRE väärtustega ma koostööd teha ei saa.

Kui kampaania algusest püüdis Reformierakonna juht Kaja Kallas teid säärest näksata ja solvata, siis üsna pea tea loobus sellest, sest teil jookseb kõik mööda külgi maha. Kuidas selline teflonikiht saavutatakse?

Teflonkihist ei tea ma midagi. Aga arvan, et tuleb näha positiivsust ja ühisosa. Me ei ole nii suur ühiskond ja riik, et kraagelda, näidata näpuga või süüdistada. Meil on vaja koos mõelda, hoida kaks jalga maas, kindlustunnet. Eesti keeles on hea ütlus: pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad – seda ei ole vaja.

Kuivõrd te olete valmis, et teiega juhtub seesama mis Taavi Rõivasega? Mäletatavasti läks Rõivas ülbeks, see ei meeldinud koalitsioonipartneritele, mõned mehed tegid koos suitsu ja võtsidki Rõivase maha, teie saite peaministriks.

Ma väga loodan, et Jüri Ratas ei lähe ülbeks. Minu perekond ja head sõbrad ütlevad, kui neid märke on. Teiseks, ega see suitsutegemine hea asi ei ole, palju parem on süüa õuna, liikuda ja teha sporti – aga ma saan aru, teie küsimus on seotud umbusaldusega. Eks iga peaminister peab mõtlema selle peale, et kui tal ei ole enam 51 toetushäält riigikogus, siis ei ole ta suure tõenäosusega enam peaminister. Peaminister peab tegema kõik selleks, et koalitsiooni hoida, aga ta peab hoidma ka head kontakti opositsiooniga.

Ikkagi, ühel päeval see umbusaldus tuleb.

Siis ma töötan selle nimel, et see läbi ei läheks.

No kui kaua te kavatsete siis peaminister olla? Ansip oli üheksa aastat, see oli pööraselt pikk aeg.

Juncker oli Luxemburgi peaminister peaaegu 20 aastat. Mul ei ole sellist plaani, et mitu aastat – selle hinnangu annab Eesti elanikkond, ja mina töötan selle nimel, et Keskerakond saaks pärast valimisi valitsuse moodustada. Ja mõnikord võib inimene ju ka kõrvale astuda ja öelda, et ma teen nüüd midagi muud.

Kuivõrd te seda «muud» ette kujutate?

Eks ma ikka kujutan, ja siin tuleb appi spordi kogemus: kui kukud, tuleb püsti tõusta ja edasi minna.

Ikkagi, mis on see, mida te peale peaminister olemise veel hästi oskate?

Ju see on siis töö kas era- või kolmandas sektoris. Mul ei ole tagavarakaarti taskus, et öelda: see OÜ või AS. Ei ole. Minu kaart on tõesti üks – ja selle kaardi nimi on Eesti Vabariik.

Vaata intervjuusid teiste erakondade juhtidega:

Mart Helme

Jevgeni Ossinovski

Helir-Valdor Seeder

Kristina Kallas