/nginx/o/2019/02/22/11808996t1h5cc6.jpg)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
Harju maakohus ei rahuldanud esmaspäeval kaitsja taotlust vabastada kunagisele Tallinna linnapeale ja Keskerakonna eksjuhile Edgar Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistatavat ettevõtjat Alexander Kofkinit kohtupidamisest.
Kohus ei vabastanud Kofkinit kohtupidamisest (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vandeadvokaat Aivar Pilv leidis, et Kofkini suhtes tuleb kriminaalmenetlus lõpetada seoses mõistliku menetlusaja möödumisega, kuid kohus leidis, et mõistlik menetlusaeg ei ole veel möödas ja ei rahuldanud seda taotlust.
Kohus tõdes, et Pilv arvestab menetlusaega alates 2011. aasta veebruarist, kuid Kofkin on kohtu all seoses 2014. aastal toimunud tegevusega.
Kuna kohus Kofkini suhtes menetlust ei lõpetanud, siis jättis kohus läbivaatamata ka kaitsja taotluse Kofkini õigusabikulude väljamõistmiseks riigilt.
Pilv ütles BNS-ile, et ta vaidlustab maakohtu määruse kindlasti Tallinna ringkonnakohtus. «Vajadusel läheme riigikohtuni välja,» märkis ta.
Pilve sõnul tuleb menetlusaega arvestada riigiprokuratuuri poolt 2011. aasta 9. veebruaril Šveitsile esitatud rahvusvahelisest õigusabipalvest.
«Selle esitamisest sai 2011. aasta lõpus teadlikuks ka Alexander Kofkin ning need menetlustoimingud olid asukohariigi kohtus vaidlustatud. Seega on Kofkin alates 2011. aasta lõpust teadlik tema suhtes läbiviidavast kriminaalmenetlusest ja sellega kaasnevatest õiguste riivest, mis on mõistliku menetlusaja arvutamise lähtekohaks rahvusvaheliste kriteeriumide järgi,» ütles Pilv.
Pilve sõnul on kriminaalmenetlus Kofkini suhtes kestnud praeguseks üle seitsme aasta ning seega on käesolevaks ajaks ületatud nii Euroopa inimõiguste kohtu kui ka Eesti kohtupraktikas tunnustatud keeruliste asjade mõistliku menetlusaja kriteerium ehk maksimaalselt 5-7 aastat sõltuvalt asjast.
«Kofkin pole ise oma tegevusega menetlusaja venimist põhjustanud. Riigikohtu praktika kohaselt peab kohus ajas vältima õiguste rikkumise süvenemist edasises menetluses ning selle lõpetama, kui pole tõenäoline asja sisuline lahendamine lähiajal ehk kuni kuue kuu jooksul,» tõdes Pilv.
Pilve hinnangul ei ole jõustunud kohtulahendini mõeldav jõuda isegi selle aasta jooksul, sest tuleb arvestada ka kaebeõigust maakohtu ja ringkonnakohtu lahendite vaidlustamiseks.
Detsembri lõpus tegi riigikohus otsuse, millega Kofkini kaassüüdistatav, Keskerakonna eksjuht ja Tallinna endine linnapea Edgar Savisaar vabastati tema tervisliku seisundi tõttu kohtu alt.
Kofkin ja Savisaar ei tunnista süüd neile ette heidetud kuritegudes.
Riigiprokuratuur süüdistas Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises. Keskerakond on kohtu all juriidilise isikuna.
Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistab riigiprokuratuur ettevõtjaid Aivar Tuulbergi, Alexander Kofkinit, Hillar Tederit ja Vello Kunmanit.
Tallinna linnavolikogu endist esimeest Kalev Kallot süüdistab prokuratuur kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning Savisaarele altkäemaksu vahendamises süüdistati ekspoliitik Villu Reiljani.
Omastamisele kaasaaitamises süüdistatavana oli kohtu all ka Põhja-Tallinna linnaosavanema endine asetäitja Priit Kutser, kuid tema suhtes lõpetati menetlus oportuniteediga.
Kohtuprotsess algas Harju maakohtus 2017. aasta 12. juunil, kui kõik süüdistatavad kinnitasid, et nad ei tunnista end süüdi.
Kohtu all olnud ekspoliitik Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema osas lahendas kohus süüasja kokkuleppemenetluses.
2017. aasta oktoobris kinnitas maakohus Reiljani altkäemaksu vahendamise kriminaalasjas riigiprokuratuuriga sõlmitud leppe, mille järgi pidi Reiljan karistusena maksma riigile veidi üle 33 000 euro.