Päevatoimetaja:
Georgi Beltadze
+372 666 2180
Saada vihje

Rainer Vakra: saan siiralt kinnitada, et ma ei ole teadlikult petnud (31)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rainer Vakra
Rainer Vakra Foto: Toomas Tatar

Plagiaadisüüdistusse sattunud Rainer Vakra ei ole endast märku andnud mitu päeva. Täna otsustas ta ise ühendust võtta «Aktuaalse kaameraga.» 

Rainer Vakra rääkis «Aktuaalsele kaamerale,» et tema arvates tuleb asjad selgeks rääkida. «Uskuge mind, kuigi vahest võib tunduda, et poliitik ei ole inimene, siis see on kindlasti olnud minu jaoks kõige raskem nädal,» ütles Vakra. 

Plagiaadisüüdistuse saanud Rainer Vakra ütles, et noore tudengina ta osales Tartu pakendikogumise pilootprojektis, mida saab kinnitada ta juhendaja. «Ma tunnistan, et toona kasutasin veel avaldamata musta materjali, mida mu juhendaja mulle edastas,» sõnas Vakra. 

Ta rääkis saatejuhile, et oma bakalaureusetöö kaitses ta vastava komisjoni ees ning sai hindeks viie. 

«Ma saan teile kindlalt väita, et ma ei ole oma diplomitöö puhul varastanud ega kasutanud mistahes muud pettust,» sõnas Vakra ja lisas, et kuna tänasel päeval on suured kahtlused, siis seetõttu pöördus ta Tallinna Ülikooli poole. 

Vakra mainis, et Tallinna Ülikool saab praegu otsustada ning senikaua ei ole mõtet spekuleerida, kuid ta aktsepteerib igat komisjoni otsust. 

«See on mulle hingeliselt väga raske nädal,» rääkis Vakra saatejuhile ja ütles, et ta mõistab Harri Moora kommentaare, sest toona ei saanudki ta meelde jääda Eesti keskkonnaeksperdile. «Olin siis juhendajaga kaasas noore tudengina, tema (Harri Moora toim.) aga tähtis keskkonnaekspert,» ütles Vakra ja lisas, et Moora ei peagi mäletama teda, kuid projektis osalemist saab kinnitada Vakra juhendaja. 

Kui komisjon teeb Rainer Vakra suhtes negatiivse otsuse, siis ta istub maha ja paneb paika järgmised sammud. «Seniks ootame otsuse ära,» lisas Vakra. 

Tagasi üles