/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
President Kersti Kaljulaid rõhutas «Eesti 2035» strateegia arutelul peetud kõnes, et kuigi Eesti on viimase 30 aastaga teinud läbi kiire arengu majanduses ja ehitanud üles toimiva e-riigi, ei ole me suutnud ühiskonnana piisavalt teha nõrgemate heaks.
President Kaljulaid: Eesti ühiskonna üks peamisi pudelikaelu on suhtumine nõrgematesse (11)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui me sõnastame eesmärke, siis mis siin ikka sõnastada on. Me kõik ju tahame, et Eesti kestaks, et säiliks keel ja kultuur, oleks turvalisus ja majandusareng. Aga analüüsides, mida me oleme teinud ja saavutanud, siis tahaksin rõhutada hoopis üht teist aspekti ja see on sotsiaalne Eesti,» rääkis president Kaljulaid riigi pikaajalise strateegia arutelul.
«Kuidas me ei ole suutnud 30 aastaga ühiskonnas toime tulla nii inimlike probleemidega nagu nõrgemate abistamine? Kuni me seda ei tee, ei mõista me ka heaoluriigi sisu ja tähendust. Kõige kiiremini saab edasi liikuda pudelikaelu likvideerides ja see on kindlasti meie ühiskonna üks oluline pudelikael – kuidas me suhtume nõrgematesse ja neid aitame,» ütles riigipea.
Strateegia koostamisest rääkides rõhutas president Kaljulaid erinevate stsenaariumide läbikäimise olulisust, mitte niivõrd ühe kindla lahenduse väljapakkumist. «Tuleviku prognoosimine on alati tänamatu ja seetõttu loodan, et strateegia saab olema pigem maatriks, mis näitab, et ühte kohta panustades on tulemus selline ning tehes teisi valikuid, on ka tulemus riigi ja ühiskonnana teine,» sõnas president Kaljulaid. «See, kui edukas oleme ühiskonnana, sõltub eeskätt ikkagi sellest, millised oleme inimestena ja milliseid väärtuseid oluliseks peame.»
Lisaks rõhutas president oma kõnes, et oluline on ära tunda need kohad, kus ühiskonnas toimub murrang. «20 aastat tagasi oli väga raske rahandusministeeriumile selgeks teha, miks tuleks id-kaardile lisada ka kiip, mis oleks sellest kasu. „Tänaseks on kiibi kasutus ületanud absoluutselt kõik meie ootused. Kas meie strateegias jääb ruumi ka selliste positiivsete üllatuste väljatöötamise jaoks. On väga tähtis, et me neid maha ei maga. Geenivaramu ja id-kaardi puhul tabasime me väga hästi selle tulevikupildi ära. Mis on täna see tulevikupilt, mille me peame ära tabama,» küsis president.
Riigi arengustrateegia «Eesti 2035» koostamist veab riigikantselei koos rahandusministeeriumiga ning see valmib järgmisel aastal. Strateegia loomise eesmärk on kasvatada ja toetada meie riigi ning rahva heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia annab ühtse suuna erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ning eurorahade kasutamisele.