/nginx/o/2019/12/19/12823123t1he95c.jpg)
/nginx/o/2015/01/03/3653191t1h8732.jpg)
/nginx/o/2019/01/02/11690999t1h5d80.jpg)
Eelmisel aastal hukkus liikluses 29 inimest enam kui 2017. aastal.
Seisak: olukord liikluses ei taha kuidagi paremaks minna (9)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eriti pööraseks kujunes 2018. aasta suve periood, kui viie kuuga kaotas elu 30 inimest. «Ennustasime, et hukkunute arv tõuseb aasta lõpuks 75ni, kuid nii ei läinud. Sest augustis suunasime rohkem jõude tänavatele,» ütles Põhja prefekt Kristian Jaani.
Kokku hukkus eelmisel aastal 67 inimest, 2017. aastal vaid 48.
Nii Jaani kui maanteeameti liiklusosakonna juhataja Erik Ernits arvavad, et 2017. aasta liiklusõnnetuste arv on anomaalia. «Kui te küsite, mida me nüüd või tookord teistmoodi tegime, siis ma ei tea. Me tegime ja teeksime nüüd kõike samamoodi,» ütles Jaani.
Et 2015. ja 2016. aastal hukkus liikluses umbkaudu sama palju inimesi kui läinud aastal, on Ernitsa hinnangul liiklusolukord täna samas seisus, kus neli aastat tagasi.
«See on seisak,» tõdes ka Jaani. Sel aastal oli inimkannatanuga liiklusõnnetusi 1455, viimase viie aasta jooksul pole see arv kordagi nii suur olnud. «Räägime, et meil on nii ja nii palju õnnetusi. Aga kui inimene kihutab, on purjus, pudelid kukuvad autost välja, kas see on õnnetus?» küsis Jaani.
Ametid on eesmärgiks seadnud, et 2020. aastal ei hukku liikluses rohkem kui 50 inimest. «Aga seda on väga raske saavutada. Täna me ametnikud töötavad maksimumilähedase koormusega, muutus saab tulla tehnoloogilisi lahendusi kasutusele võttes,» ütles Jaani.
Kiire trahv
Põhja prefekt märkis, et selle aasta alguses on politseinikel võimalus mõningate rikkumiste puhul teha lühimenetlus. «See võtab viis minutit. Varem läks trahvi kirjutamisele 20 minutit. Selle arvelt saavad ametnikud kiiremini minna liiklusjärelvalvet tegema,» ütles Jaani.
Lisaks võtavad politseinikud kasutusele mobiilsed kiiruskaamerad, mida saab vastavalt vajadusele liigutada. «Ametnikud panevad selle tee äärde püsti ja lähevad mujale töökohustusi täitma. See on asi, mis võiks olukorda parandada,» ütles Jaani. Politsei- ja piirivalveametil on selliseid kaameraid kokku kaheksa.
Täna kogunes maanteeameti ruumidesse hulk ajakirjanikke, et eelmise aasta liiklusolukorra kohta aru pärida. Maanteeameti peadirektor Priit Sauk alustas pressikonverentsi sõnadega «viimane, kes saab liiklusõnnetust ära hoida, on inimene ise».
Ta pidas silmas seda, et kuigi maanteeamet ja politseinikud annavad endast parima, et õnnetusi ennetada, vastutab enda turvalisuse eest lõpuks liikleja ise.