/nginx/o/2018/08/08/11164716t1hd587.jpg)
/nginx/o/2019/01/22/11732298t1he411.jpg)
Tartu ülikooli filosoofiaõppejõud Roomet Jakapi rääkis täna Kuku raadio saates «Kaks ühes» loo sellest, kuidas grupp pühendunud huvilisi taotles teadusraha Kunda kummituse uurimiseks.
Kuidas Kunda kummitus raha küsis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jakapi tsiteeris 2015. aastal ilmunud Helle Martinsoni raamatut «Isolatsioonist akadeemilisse kapitalismi», mis räägib muu hulgas sellest, kuidas 1993. aastal esitas üks aktsiaselts teadusagentuurile granditaotluse Kunda kummituse uurimiseks. «Endel Lippmaa reaktsiooni sellele teadusfondi nõukogus oleks pidanud jäädvustama filmilindile,» seisab lehekülgedel 248-249. «Need uurijad olid aga tõsipühendunud.»
Kunda kummituse uurijad jäid tol korral ilma teadusrahata, sest hulk autoriteetseid Eesti teadlasi seisis sellisele uurimisprojektile vastu. Jakapi juhtis aga tähelepanu sellele, et isegi kui teadusraha jagamise süsteem on riigis nii korraldatud, et mitteteaduslikud praktikad või tunnetusviisid on tõrjutud või marginaliseeritud, konkureerivad nad päriselt siiski teadusega. «Kui peaksime hakkama mängima mõttega, et laseme teaduse täitsa «vabaks», ja uurime ainult seda, mida laiem publik soovib, siis see võib tähendada süstemaatilise teadusliku uurimise lõppu,« sõnas Jakapi. «Nõidus, horoskoobid ja muud säärased nähtused võivad esiplaanile asetuda.» Sest: mida inimesed tahavad, et uuritaks, küsis Jakapi. «Teadus on end küll jõuliselt läänemaailmas kehtestanud, aga selle kõrval on ka teistsuguseid maailma tunnetamise ja käsitlemise viise, mis on kohati teadusest märksa populaarsemad.»
Ülikoolide akadeemilistes allüksustes toimub iganädalane, kui mitte lausa igapäevane võitlus ellujäämise eest, rääkis Jakapi. «Niipea, kui laevukese ühest otsast lapitud saad, hakkab teisest otsast vesi sisse voolama.»
Probleemiks on stabiilse rahastuse puudumine. «Eestis on teadus projektipõhine oluliselt suurema määral, kui saab normaalseks pidada,» märkis Jakapi. »Olukord on muutunud peaaegu katastroofiliseks. Väga suur hulk häid projekte jääb rahastamata. Kui varem tuli ette reaal- ja humanitaarerialade vastandumist, siis nüüd ei ole raha enam kellegi jaoks. Olukord on väga halb. Leiutatakse päästemeetmeid, abirahastusi, et ülikooli allüksused ikkagi vee peal püsiksid ja ei peaks hakkama kohe inimesi vallandama. Aga olukord on päris õudne ja võib veel õudsemaks muutuda.»
Saade «Kaks ühes» on Kuku raadio eetris igal teisipäeval kella ühest kaheni. Saatejuht on Vilja Kiisler. Tänast saadet kuula siit.