Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit

Piirilepingu arutelu tõi kaasa EKRE ja sotside sõnasõja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Henn Põlluaas.
Henn Põlluaas. Foto: Eero Vabamägi

Piirilepingu arutelu tõi teisipäeval parlamendis kaasa EKRE ja sotside sõnasõja, mis muutus kohati isiklikuks ning milles kõlasid süüdistused Kremli toetamises ja Eesti põhiseaduse eiramises.

Pingeid tekitas EKRE esitatud otsuse eelnõu peatada Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu ratifitseerimine eesmärgiga võtta «Eesti allkiri» sellelt leppelt tagasi ning alustada Venemaaga kõnelusi Narva jõe taguste alade ja Petserimaa tagastamiseks Eestile või nende maade eest kompensatsiooni saamiseks.

Sotsiaaldemokraatide esimees Jevgeni Ossinovski ründas EKRE-t väitega, et selle erakonna juht Mart Helme on töötanud Eesti Raamatu marksismi-leninismi osakonnas ja ajakirjas Pioneer. EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme omakorda süüdistas Ossinovskit libakonto omamises Facebookis, «kus ta trollis Eugenjiuse nime all». «Kas ülikoolist näiteks Lenini nimelisse kolhoosi tööle suunatud inimene on Jevgeni Ossinovski arvates mingi kommunistide käsilane?» küsis Helme. EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas nimetas Ossinovski sõnavõttu «tüüpiliseks sotslikuks sildistamiseks ja demagoogiaks».

Vaidluse põhjustas ka Petserimaal elavate eestlaste arv. Sotsiaaldemokraat Rainer Vakra küsis, miks EKRE tahab Petserimaad ja Narva taguseid alasid tagasi soovides Eestisse hulgaliselt seal elavaid Venemaa kodanikke ja väitis, et Petseri rajoonis elab vaid kaks protsenti eestlasi. Põlluaas omakorda ütles Venemaa andmetele viidates, et Petserimaal elab 10 000 – 15 000 Eesti kodanikku ja üldse elab seal 20 000 – 25 000 inimest.

EKRE peaettekandja Põlluaas kasutas otsuse eelnõu kaitstes hulgaliselt värvikaid väljendeid ja süüdistas eelnõu vastu olevaid riigikogu liikmeid muuhulgas «silmakirjalikkuses» ja  «Venemaa tahte järgi mängimises».

«Mitte mingisugust vahet Eesti alade okupeerimisega ei ole, ainukene vahe on ajaline – meie alad okupeeriti varem, Krimm ja Gruusia alad hiljem. Ja see ongi ainukene vahe,» rääkis Põlluaas. «Te sulete silmad selle ees, et 5,2 protsenti meie territooriumist on täpselt samamoodi okupeeritud ja annekteeritud. Kogu teie jutt sellest, et venelased peaksid Krimmist välja kolima, on silmakirjalik. Eesti riik ja valitsus ja riigikogu ajavad poliitikat, mille ainukene eesmärk on mängida Venemaa tahte järgi,» lisas ta.

Põlluaas viitas ka karistusseadustikule, mille kohaselt on Eesti territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud teod riigireetmine ja nimetas piirilepingut Venemaaga taganemiseks Eesti sünnitunnistusest ehk Tartu rahulepingust.

«Venemaa on need alad meilt jõuga võtnud, jõuga meie neid tagasi võtma ei lähe loomulikult. Aga me ootasime 50 aastat enda taasiseseisvumist ja võime oodata veel ja veel. Äkki saame kunagi need alad tagasi. Selleks, et piiri muuta, on vaja teha rahvahääletus, referendum, muutmaks põhiseadust,» rääkis Põlluaas.

EKRE algatatud eelnõu vastu hääletas 51 ja poolt oli 14 saadikut. Lisaks EKRE fraktsiooni liikmetele toetasid eelnõu ka Vabaerakonna liige Jüri Adams, Isamaa fraktsiooni liikmed Raivo Aeg, Aivar Kokk, Tarmo Kruusimäe, Helir-Valdor Seeder, Priit Sibul ja Andres Metsoja, sotsiaaldemokraat Inara Luigas ning fraktsioonidesse mittekuuluvad saadikud Artur Talvik ning Peeter Ernits.

Tagasi üles