:format(webp)/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
/nginx/o/2019/01/14/11715464t1h2903.jpg)
Ajakirjanike osalemine poliitikas ja nende kuulumine erakondadesse on normaalne ja õiguspärane eeldusel, et see on avalikult teada, ütles Reformierakonda kuuluv Rein Lang esmaspäeval raadio Kuku saates «Olukorrast ajakirjanduses».
Rein Lang: ajakirjanike poliitikas osalemine on normaalne ja õiguspärane (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Langi sõnul ei sea Eesti põhiseadus ajakirjanikele mingeid piiranguid valida ja olla valitud. «Kandideerivad ajakirjanikud jagunevad üsna võrdselt erinevate erakondade vahel. Ei saa väita, et Eestis on sotsiaalse närviga ajakirjanikud, kes kõik on Marju Lauristini õpilased ja kandideerivad sotside nimekirjas. Ajakirjanikke jagub igasse parteisse ja järelikult on maailmavaateline paljusus ajakirjanike hulgas olemas,» rääkis Lang.
Tema sõnul peavad kandideerivad ajakirjanikud lähtuma tervest mõistusest ja eetikast. «Kui ajakirjanikud poliitilisest süsteemist välja jätta, siis võiks järgmisena välja jätta arstid ja veel mõnede elukutsete esindajad ning lõpuks ongi riigikogu asotsiaalide päralt, kellest mitte midagi ei sõltu,» märkis Lang. «Äkki ei tohiks arstid ka kandideerida, sest nad võivad konkureeriva erakonna liikmele operatsiooni käigus liiga teha,» lisas ta.
Langi sõnul peavad eelkõige ajakirjandusväljaannete juhid tagama ausa mängu ka siis, kui ajakirjanikud on mõne erakonna liikmed või kandideerivad. «Mina ei saa absoluutselt aru üleskutsetest, et ajakirjanikud ei tohiks kandideerida või kuuluda erakondadesse, sest see sarnaneb diskrimineerimisega. Ajakirjanikel peabki sotsiaalne närv olema teravam kui teistel inimestel, kuna nad on rohkem informeeritud ja teavad täpselt, kus on valupunktid, ja neis on tõenäoliselt ka soov midagi muuta,» ütles Lang ja lisas, et Eestis on partei liikmete nimekirjad avalikud.
«On täiesti normaalne, kui ajakirjanik soovib olla mõne maailmavaatelise ühenduse liige ja seda asja ajada ning kandideerida ja olla valitud. Aga see asi peab olema avalik mitte ainult valimiskampaania perioodil, vaid ka väljaspool seda. See, et üks või teine ajakirjanik on seotud mõne erakonnaga, ei ole häbiasi, aga meil üritatakse oma asja ajada kuidagi varjatult,» rääkis Lang.
Saatejuht Väino Koorberg ütles, et erinevate erakondade nimekirjades kandideerib riigikogu valimistel paarkümmend ajakirjandusega rohkem või vähem seotud inimest. Ta viitas ka president Kersti Kaljulaiu ütlusele, et teadlaste, kirjanike, inseneride, ajakirjanike, õpetajate ja arstide aeg Eesti poliitikas ei ole möödas. «Eesti ajakirjandusväljaannetes peetakse heaks tavaks, et ajakirjanikud erakondades kaasa ei löö ja selle põhjenduseks tuuakse sõltumatuse tagamine,» sõnas Koorberg.