Videoreportaaž. Naiste marsiga ühinenud noored poisid: me katame nägusid, sest vanemad ei lubanud siia tulla (80)

«Naiste marss pole meeste vastu. Naiste marss on ühe unistuse poolt,» selgitas ürituse korraldaja Triin Toomesaar marssimise mõtet.

Mõnus lumine talveilm meelitas kohale sadu inimesi, enamus neist olid naised. Viru väravate juurest alanud kolonn venis viimase lilleputkani välja. 

Viisteist minutit enne ürituse ametlikku algust tundus, et üritust üritavad kaaperdada poliitikud. Eriti suurte jõududega tulid kohale sotsid, kelle punased plakatid kaugele paistsid. Aegamisi tulid Tallinna vanalinna kohale ka teiste suuremate erakondade esindajad, ainsana polnud näha EKRE ja Isamaa poliitikuid. 

Postimehele teadaolevalt pidid üritusele tulema ka Sinise Äratuse noored, kes olid kodus valmistanud hulk provokatiivseid plakateid, kuid neid siiski välja ei ilmunud. 

Naiste marsile kogunenud seltskond oli kirev. Ürituse alguses võis rahva seas liikumas näha nelja noormeest, kellel näod kaetud. Eesti lipu ja vikerkaare värvides märkidega lehvitanud noormehed ütlesid, et nemad tulid sinna seksuaalvähemuste eest seisma. «Me vanemad on liiga konservatiivsed ja ei lubanud siia tulla. Sellepärast on sallid ees. Tegelikult pidime tulema kaheksakesi, kuid neli hüppas alt.» 

Eesti esifeministiks tembeldatud Nika Kalantar, kes on varem tähelepanu kogunud äärmuslike väljaütlemistega nagu «laste saamine on keskkonnale kahjulik», rääkis, et tema marsib eelkõige naistevastase ebaõigluse vastu. «Ebaõiglane palk, naistevastane vägivald ja nii edasi,» loetles ta. 

Kolonn liikus läbi Tallinna vanalinna Balti jaama taha. Seda ei olnud oodanud aga vene keelt kõnelevad härrad, kes sealt igapäevaselt kaubaga äritsevad. Oma arvamust nad marsi kohta avaldada ei soovinud, neil oli kiire väljapaneku - nugade, kettide, käekellade, riidehilpude ja muu kauba - kokkupanemisega.

Balti jaama taga teatasid korraldajad, et kõigil soovijatel on võimalus ka sõna võtta. Sellepeale asus sotside esimees kohe kiire sammuga lava poole astuma, kuid mikrit talle ei antud. «Oota natukene, vara veel. Ma ütlen veel mõned sõnad,» kostus lavalt. Rahvas muheles. 

Kas Eestis on naistel vähem õigusi kui meestel? Kas marssinud inimesed soovivad sookvoote? Vaata ülalolevast videost, mida täpselt siis marsi korraldajad sellega taotlesid.

Naiste marss on osa ülemaailmsest liikumisest, mis sai alguse päev pärast Donald Trumpi ametisse nimetamist USA-s 2017. aastal. Naised tulid siis tänavatele seni USA ajaloo suurimaks protestiks. Nüüd on liikumine levinud erinevatesse maailma nurkadesse ja sel aastal marsitakse esmakordselt ka Eestis.

Korraldajate sõnul olid naiste marsile oodatud osalema kõik, kelle unistus on elada maailmas, kus naised on meestega võrdselt esindatud poliitikas, meedias, ärijuhtimises, akadeemias ja mujal; kus sugu ei määra töötasu, tööelu kvaliteeti või karjääriperspektiive ja erialavalikuid; mis on vaba naistevastasest vägivallast: seksuaalsest, füüsilisest, vaimsest ja virtuaalsest; kus kliimamuutuste peatamisse suhtutakse täie tõsidusega ja ollakse solidaarsed teiste inimeste ja rahvaste muredega.