Maanteeameti juht ohtlikest teeoludest: tõstke jalg pedaalilt ja sõitke aeglasemalt (17)

Sauk märkis, et Eestis on ühtekokku umbes 60 000 kilomeetrit teid ja lumesahad korraga igale poole ei jõua. Selleks ongi  teehoolduseks ette nähtud reageerimisajad, mille jooksul teed puhastatakse. «Talvel ongi lumi ja inimesed peavad seda mõistma,» sõnas ta.

«Maanteeametil on kokkulepped lepingupartneritega ja neid nad täidavad. Kui lund sajab, siis samal hetkel ei ole võimalik igas punktis lumest puhtaks lükkamist tagada. Lumi lükatakse ära teatud aja, kas siis esimese tunni, kahe või ka nelja tunni jooksul, sõltuvalt teeklassist. Inimene peab sellega arvestama ja valima vastava sõidukiiruse,» selgitas maanteeameti juht.

Sauki sõnul töötavad teehooldajad praegu palehigis ning maanteeametil neile etteheiteid pole. «Nad väga pingutavad. Kui lund sajab, siis esimesel tunnil on seda pinget kõige rohkem ja ka ootused on meie inimestel väga kõrgeks tõusnud.»

Suuremate liiklusõnnetuste järel on analüüsitud ka avarii hetkel valitsenud teeolusid ning Sauki sõnul on seni olnud kõik lepingutingimused teehooldajate poolt täidetud.

«Ei oska kahjuks muuga aidata, kui liiklejad peavad aru saama, et talvel on vahel tee lumine ning tuleb valida vastavalt tee- ja ilmaoludele sõidukiirus ja tõsta jalg pedaalilt ära,» soovitas ta.

Sauk võrdles Eesti liikluskultuuri Kesk-Euroopaga, mis kattus hiljuti paksu lumevaibaga. «Seal kui sajab, liigubki liiklus 20 km/h, 30 km/h, mitte 100, nagu meil, kus oodatakse, et ka talvel saaks sõita sajaga.»

«Ei saa eeldada, et talvel saab sõita 90-ga. See ei ole kohustuslik. Kui on kehvemad olud, tuleb sõita 30, 20 km/h ja tagada, et teised eluga koju jõuaksid,» lisas ta.

Kommenteerides neljapäeval juhtunud avariisid, kus veokid kokku põrkasid või kraavi sõitsid, märkis Sauk, et meie veokijuhid on väikse talvesõidukogemusega. «Seda me näeme eksamineerimisel. Põhiline läbikukkumise koht on see, et nad sõidavad näiteks ristmikele välja, arvestamata oma sõiduki massi ja inertsi.»