/nginx/o/2018/11/07/11554891t1h33f7.jpg)
/nginx/o/2018/11/29/11614337t1h43a7.jpg)
Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar kommenteeris Postimehele, mida arvab tema nüüdseks endise peatoimetaja Lauri Hussari lahkumisest Postimehest ning erakonnaga Eesti 200 ühinemisest.
Eesti Ajalehtede Liidu juht: ma ausalt ei näe, mida Lauri Hussar võidab (36)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mart Raudsaar selgitas, et on isiklikult Lauri Hussari otsuse üle väga üllatunud.
«Rabatud oleks vist isegi õigem sõna,» märkis Raudsaar. «Oleme temaga väga pikalt eri viisidel koostööd teinud ja hindan Laurit kõrgelt. Ta on väga hea ajakirjanik ja toimetuse juht ning senini olnud ka ju väga tugev ajakirjanduseetika küsimustes,» rääkis Raudsaar ja lisas, et tema oleks näinud talle endiselt väga head karjääri just ajakirjanduses.
Ta nentis, et Postimehe peatoimetaja amet on üks kaalukamaid kohti ajakirjanduses ja muidugi võib tekkida küsimus, kuhu tal üldse oleks olnud siit edasi liikuda. «Aga minu isiklik arvamus on, et tema töö Postimehes jäi praegu pooleli,» ütles ta.
«Lauri ise selgitas pressikonverentsil erakonnaga liitumist sellega, et ta ei oleks saanud enam Postimehes teha kõike seda, mida ta tunneb, et kodanikuna peaks tegema, et Eestil hästi läheks. Ma ei oska muidugi rääkida teiste eest ja loomulikult ei tea ma isegi, mida 10-20 aasta pärast teen, aga praegu näen just, et saan ühiskonnale kõige paremini kaasa aidata neutraalse eksperdina,» rääkis Raudsaar.
Eetilise poole pealt tegi Hussar tema hinnangul ainuõige käigu, et erakonda minnes peatoimetaja kohalt lahkus. Mis tekitab temas aga hämmastust on see muutus, millise kiirusega see toimus.
«Arvan, et põhjuseid, miks inimesed niisuguseid samme teevad, on üldiselt kolm. Kas tegevus senises töökohas enam ei paku rahuldust, mis tähendab, et on probleemid või ei saa hakkama. Minu meelest Lauri sai väga hästi hakkama. Teine variant on, et pakutakse midagi väga head. Või kolmas võimalus on idealistlik maailma parandamise soov. Aga minu meelest saad maailma parandada seal, kus sinust on kõige rohkem kasu,» ütles Raudsaar. Tema hinnangul oleks Hussarist Postimehe peatoimetaja ja toimetuse juhina palju rohkem ühiskonnale kasu olnud.
«Tal on suurepärane sotsiaalne kapital ja mainekapital. Muidugi Eesti 200 on selle kapitali üle õnnelik, aga minu hinnangul on see äärmiselt ebavõrdne tehing, kui nii saab öelda. Eesti 200-l pole midagi pakkuda, heal juhul saavad nad üle valimiskünnise, aga see on ka kõik. Kuigi ega tegelikult me ju ei tea ka veel valimisnimekirjade jaotust, mis positsiooni ta saab,» arutles ta.
Eriti kriitiline on Raudsaar Eesti 200 plakatiaktsiooni osas, mida ta peab äärmiselt küüniliseks. «Seda arvamust on veelgi kinnistanud erakonna mõningate liidrite äärmiselt enesekindel jutt, et nad seadsid üles justkui ühiskonna peegli. Probleem ei ole selline, nagu nemad seda serveerivad. Meil ei ole apartheidi ja ei saa öelda, et 28 aasta jooksul pole midagi tehtud,» kirjeldas Raudsaar.
Ta selgitas, et Eesti 200 liikmed räägivad pikast plaanist, aga tema pole küll veel aru saanud, milles seisneb sisuliselt nende plaani geniaalsus. «Seetõttu pean seda erakonda vähemalt rahvusküsimuses küüniliseks. Ja sellepärast tekitab minus hämmastust nendega liitumine,» ütles ta ja lisas, et ta mõistab muidugi Eesti 200 poolelt, mida nemad võidavad.
«Aga ma ausalt ma ei näe, mida Lauri sealt võidab. Laurist ma pean väga lugu, aga praegu on mul kognitiivne dissonants. Kui hea asi saab kokku halva asjaga, kas siis halb asi peaks muutuma heaks või hea asi halvaks,» sõnas ta.