9-aastase poisi külmaverelisus päästis Lõuna-Eestis rappa eksinud lapsed (4)

Lõuna prefektuur teatas sotsiaalmeedias, et kõik sai alguse 10. jaanuari õhtupoolikul, kui hädaabinumbril laekus lapselt ärev kõne: «Me oleme metsa eksinud!»

Eksinud lapsi oli kokku seitse. «Tasapisi selgus, et lapsed olid rabas matkal ning matkajuht andis lastele loa enne kojusõitu veidi veel rabaservas omapäi jalutada. Lapsed liikusid aga peatuskohast kaugemale ja kaotasid tagasitee,» märgitakse postituses.

Lapsed seiklesid mitu tundi, kuni üks nende seast, 9-aastane Stenar helistas hädaabinumbrile ja teatas: «Me ei tea, kus oleme. Siin on selline pulkadest tehtud rada,» kirjeldas ta. Taustal oli kuulda teiste laste nuttu: mõni kaebas tühja kõhu üle, teine arvas pimeduses nägevat karu. Lapsed olid hirmul ega teadnud, kas ja mis neist saab.

Politseiga suhelnud Stenar ei kaotanud aga külma verd ja püüdis teha nagu soovitati: hoida sõpradega kokku ning liikuda lumes jälgi pidi tagasi esimese pinkide või matkamajaga peatuskohani.

«Positsioneerimine andis aimu, et lapsed on Meenikunno rabas. Raadiojaamas väljakutset kuulnud piirivalve kiirreageerijad olid lähistel ning liikusid raba poole. Õhtu oli juba pime ja ilm külm. Kuna Stenari telefoniaku pidavat peagi tühjaks saama, soovitas korrapidaja kõnede vahepeal telefoni põues soojas hoida, et akut säästa. Nii poiss ka tegi,» märgitakse postituses.

Piirivalve kiirreageerijad liikusid lastele vastu, et leida see peatuskoht või matkamaja, kuhu nad pidanuks tagasi jõudma. Lõpuks leitigi rühm väsinud, kuid rõõmsaid lapsi, kes pandi piirivalvebussi sooja.

Lõuna prefektuur märgib, et kogu lugu võinukski siinkohal õnneliku punkti saada, kui poleks ilmnenud, et kaks last sellest grupist on puudu... Kiirreageerijad vaatasid termokaameraga rabaala läbi, kuid ühtki soojalaiku vastu ei kumanud. Maastikul edasi liikudes hõigati lapsi mõnda aega, kuni lõpuks kostus taamalt hääli – taskulampidega maastikku valgustades õnnestus lõpuks üles leida needki kaks grupist lahku läinud poissi.

Piirivalvurite soojas bussis istudes oli lastel hirm kohe kadunud ning elevust pakkus hoopis vilkurite-disko, mida lastele hea tuju taasloomiseks ette mängiti. Pealekauba said nad matkakohta tagasi jõudnuna suud magusaks mesikäpa kommidest ja supist kõhu täis.

«Mõistagi on selles loos gramm või ka kilo moraali: olgu lapsed loodussõbrad, matkasellid või muidu pealtnäha asjalikud ja isetoimivad – nende eest vastutuse võtnud täiskasvanul peab jaguma silmi ja kõrvu igas ilmakaares nii, et ükski laps ära ei eksi ja ohtu ei satu. Samas on südantsoojendav teada, et on lapsi, kes ei kaota keerulises olukorras pead, aitavad oma kaaslasi ning kriitilisel hetkel teavad ja oskavad abi küsida ka politseilt,» märgib Lõuna prefektuur.