:format(webp)/nginx/o/2018/08/14/11217917t1hcfdb.jpg)
Olukorra hinnang: Plahvatus
Eesti 200 plakatiskandaal tõstis nad pildile, aga millise kahjuga? EKRE ulmeprogramm lükkas nad pildilt maha, aga millise tuluga?
JULGE HUNT SAI HAAVLEID. AGA RASVA?
Eesti 200 plakatiskandaal ajas vihast täiesti pöördesse... ei, mitte kõik Eestis elavad venelased, vaid hoopis konkurenterakonnad. Esmaspäevase aktsiooniga võttis Eesti 200 suure riski, aga kas teiste parteidega võrreldes imeväikese kapitaliga erakonnal on üldse muud võimalust?
Mida Eesti 200 võitis?
Mitu vagunitäit tähelepanu. Ja see tähelepanu on seda väärtuslikum, et on seotud teemaga, millel erakonna juht Kristina Kallas on kahtlemata usutav rääkija. Valitud meetodi üle võib vaielda, kas see tegi ühiskonnale rohkem kahju või kasu, ning nagu riskantsete otsuste puhul ikka, on mõlemal poolel veendunud toetajaid. Praegu paistab, et aktsioon andis Eesti 200-le teema, milles on neil võimalik debatti vedada, ja teisel erakondadel ei õnnestu integratsiooniarutelu vältida. Selline saavutus on uuele tulijale erakondade seas suur asi, mis näitab valijaile, et tegu on tõsiselt võetava seltskonnaga.
Mida Eesti 200 kaotas?
Seni umbes kaks protsenti toetust, seitsme liitunud inimese kõrval 17 erakonnast välja astunut. Nende seas lahkus täna erakonnast ka Integratsiooni Sihtasutuse juht Irene Käosaar, kes on olnud Eesti 200 plakatikampaania suhtes avalikult kriitiline. On oht, et inimeste silmis on Eesti 200 nüüd integratsioonierakond, kuigi erakonnal on veel hulk teemasid, mida nad tahaks arutada. Samuti ei ole Eesti 200-l praegu, pärast teema kõlavat tõstatamist pakkuda riigi lõhestatusele põhjalikku lahendust. Jah, koolid eestikeelseks, aga see ei saa olla kogu lahendus.
/nginx/o/2019/01/10/11706751t1h6336.jpg)