Tallinnas ootab sõimekohta 1500 mudilast

«Enamikule 3- kuni 7-aastastele Tallinna lastele on lasteaiakohta pakutud,» kinnitas Tallinna haridusameti esindaja Leini Jürisaar. Raskusi on Jürisaare sõnul sõimekohtade osas, sest sündimuse kasv, Tallinna kui tõmbekeskuse staatus (tööpuudusest tingitud sisseränne üle Eesti) ning lähivaldade suutmatus rahuldada lapsevanemate lastesõime- ja aiakohtade vajadust on viimasel ajal oluliselt suurendanud lastesõime kohtade defitsiiti ka Tallinnas. «Kohta on ootamas ligi 1500 sõimeealist last, kes on registreeritud järjekorda ja kellele ei ole lasteasutustel kohe võimalik kohta pakkuda,» nentis Jürisaar.

Millises linnaosas on lasteaiajärjekorrad kõige pikemad, Postimehel teada saada ei õnnestunud.
«Tallinna linna käsitletakse ühtse teeninduspiirkonnana, mis tähendab, et vanemad ei pea piirduma lasteaiakoha valikul oma kodule lähima lasteaiaga, kuna tihti soovivad vanemad kohta hoopis oma töökoha või vanavanemate elukoha lähedusse. Seetõttu ei ole mul pakkuda Teile järjekordade analüüsi linnaosade kaupa,» põhjendas haridusametnik.

Tallinn maksab lapsehoiuteenuse hüvitist neile peredele, kel pole õnnestunud linnasõime kohta saada. Kui viis aastat tagasi oli makstav toetus 114 eurot kuus ja aastaks 2009 kerkis see 123 euroni, siis viimased kaks aastat on maksimaalne hüvitise suurus ühe lapse kohta olnud 106,60 eurot. Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti hoolekande osakonna peaspetsialisti Reet Rääki kinnitusel on see summa võrdne koolieelse lasteasutuse koha arvestusliku maksumusega Tallinnas.

Tänavu esimese üheksa kuu jooksul on Tallinna linn maksnud lapsehoiuteenuse hüvitist 1889 lapsele. Kõige rohkem on selle hüvitise saajaid kesklinna piirkonnas, kus elab pea neljandik selle toetuse saajatest, rääkis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti hoolekande osakonna peaspetsialist Reet Rääk. Usinalt taotletakse seda hüvitist ka Nõmmel.
Kõige vähem küsivad lapsehoiuteenuse hüvitist Pirital ja Mustamäel, mõlemas linnaosas on teenuse kasutajaid 9 protsenti kõigist teenuse kasutajatest. Kokku on linn 23. novembri seisuga hüvitist makstud 712 835 eurot.
Tänavu kevadel uuris linn kes ja miks seda toetust taotleb. Kolmveerandil puhkudest taotletakse lapsehoiuteenuse hüvitist alla kolmeaastastele lastele ja seda peamiselt seetõttu, et lapsele ei ole saadud kohta lasteaias. Ainult 11 protsendil juhtudest ostetakse lapsehoiuteenust põhjusel, et seda peetakse lapsele lasteaias käimisest sobivamaks.

Kolmeaastased ja vanemad lapsed käivad erahoius enamasti põhjusel, et lapsevanem eelistab seda teenust lasteaiale. Vastustest selgus, et kui vanem laps ei saa kohe kohta lasteaias ja hakkab kasutama lapsehoiuteenust, otsustabki lapsevanem lapsehoiuteenuse kasuks.

Valdav osa vanematest (82 protsenti) paneb lapse erahoidu, kuna nad ise käivad tööl. Kolm protsenti aga vajab erahoidu, et õpinguid jätkata. Ülejäänud kasutavad lapsehoiuteenust muudel põhjustel, nagu näiteks selleks, et last kooliks ette valmistada, sooviga harjutada last kollektiiviga või vajatakse aega väiksema lapsega tegelemiseks.
Enamik (84 protsenti) kõigist küsimustele vastanutest kasutaks lapsehoiuteenuse asemel võimalusel lasteaeda.