/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/10/29/11534496t1ha5ea.jpg)
Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneering näeb ette metsa raadamise kuni 6000 hektarilt, kaitseministeeriumi selgituste kohaselt on tegu maksimaalse võimaliku pindalaga ning raiete tegelik ulatus selgub planeerimise käigus.
Keskpolügooni eriplaneering näeb ette metsaraiet kuni 6000 hektaril (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseministeerium avalikustas möödunud aastal kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande.
Keskkonnaministeeriumi hinnangul puudus aruandest raadamise ning muudetud veerežiimiga alade mõjude kirjeldus. Keskkonnaministeerium märkis, et kuna planeering näeb ette ligi metsa raadamise kuni 6000 hektaril, peab kindlasti hindama ka selle mõjusid kasvuhoonegaaside emissioonile ning sidumisele.
Kaitseministeerium märkis vastuses, et kuigi hindamise käigus on lähtutud maksimaalsest võimalikust pindalast, ei ei ole tegelikkuses kavas raadata kogu metsa planeeritud liikumiskoridorides. Raiete ulatust ja alasid täpsustatakse projekteerimise käigus ning siis selgub ka, millise kõrgusega puud säilitatakse ja milliseks kujuneb puuvõrade liitus.
«Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel on arvestatud, et kaitseväe keskpolügooni rajatiste väljaehitamiseks vastavalt arendusprogrammile on maksimaalne raadatava ala pindala 6000 hektarit, millest 2017. aasta seisuga oli juba raadatud 1500 hektarit ja veel vaja raadata kuni 4500 hektarit,» seisab kaitseministeeriumi vastuses-
«Tegelikkuses ei raadata ega kuivendata kogu nimetatud ala, sest väljaõpperajatiste eesmärk on imiteerida võimalikult reaalselt Eesti looduslikke olusid,» seisab kaitseministeeriumi vastuses.
Ka märkis kaitseministeerium, et seda, millistel aladel ja kui suures ulatuses on kavas keskpolügoonil veerežiimi muuta, täpsustatakse vastavate hüdroloogiliste uuringutega ja kuivendusprojektidega projekteerimise käigus.
Kaitseministeerium kinnitas vastustes, et aruandesse lisatakse ettepanekud võimalike asjakohaste leevendusmeetmete rakendamiseks.
Planeeringuala suurusega 11 951 hektarit asub Harjumaal Kuusalu valla kaguosas.
Planeeringu eesmärgiks on määrata kaitseväe keskpolügoonile kavandatavate ehitiste ehitusõigus ning lahendada muud planeerimisseaduse nimetatud ülesanded, mis on vajalikud kaitseväe keskpolügooni arendusprogrammi elluviimiseks. Planeeringuga kavandatakse kaitseväe keskpolügooni alale väljaõppetegevuseks vajalikke objekte.
Võrreldes senise olukorraga suurendatakse alal väljaõppetegevuseks vajalike objektide osakaalu ning suureneb kavandatava tegevusega väljaõppetegevuse maht. Kavandatavad objektid ja ehitised on riigikaitselise ülesandega.