Vene sõime pandud eestlasest laps lõpetas rääkimise

Ootamatult kahe lapsega üksi jäänud naine (nimi toimetusel teada) pidi kohe pärast vanemahüvitise lõppemist tööle minema. «Ma kirjutasin kõikidesse lasteaedadesse palvekirjad, et kas oleks võimalik kohta saada,» rääkis ta Postimehele. Kui kolmeaastane poeg õnnestus saata Mustamäel asuvasse lasteaeda, siis toona pooleteiseaastasele tütrele kohta ei leidunud.

«Ma uurisin internetist ka erapäevahoiu võimalust, aga paljud neist olid kinni pandud ja teised
olid nii kallid, et selle eest maksmine käis mul üle jõu,» tunnistas naine. Päevahoidude tasud olid tema sõnul mitu korda suuremad kui tavalasteaia tasu.

Lõpuks tuli naisele vastu kesklinnas asuva eesti-vene segalasteaia juhataja. «See lasteaed vastas ainsana ja juhataja pakkus mulle võimalust panna tütar venekeelsesse sõimerühma, kuni eesti rühmas koht vabaneb.» Kuna muud varianti polnud, võttis naine selle aasta aprillis pakutud koha vastu. Ootamatult võõrkeelsesse keskkonda sattunud laps aga lõpetas rääkimise.

«Enne (sõimeminekut – toim) ta hakkas vaikselt kõnelema, aga sõime minnes ta lihtsalt ei rääkinud enam,» sõnas naine. Ema ei imesta lapse reaktsiooni üle: «Ta ei saanud seal ju millestki aru, mida temaga räägitakse.»  

Sel sügisel õnnestus naisel saada lapsele koht eestikeelses lasteaias, kuid ka nüüd räägib tüdruk ema sõnul vähem kui temaealised.

Eestikeelses rühmas koha leidmiseks tuli naise sõnul taas kõvasti vaeva näha. «Käisin kõik Mustamäe lasteaiad uuesti läbi ja ühte neist tehti uus rühm juurde. Olin õigel ajal õiges kohas,» rääkis ema. «Nüüd on laps jälle rõõmsameelne ja räägib,» lisas ta.

Kuigi venekeelses sõimerühmas käimine traumeeris last, ei ole emal lasteaiale etteheiteid. «See juhataja oli ainus, kes minu olukorda mõistis, ja see oli temast hästi kena, et oli nõus lapse vastu võtma.»