:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
/nginx/o/2019/01/04/11694744t1h1f0f.jpg)
Ehkki politsei on asunud signaalraketist alguse saanud Nurmiko põlengu asjaolusid uurima ning raketi laskja võib olla kohustatud hüvitist maksma, toonitab justiitsminister Urmas Reinsalu kahju tekitaja vastutusele võtmise vajalikkust.
Reinsalu sõnul saaks Nurmiko põlengu asjus ka kriminaalmenetlust alustada (11)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil ei tohi tekkida olukorda, kus sellises ulatuses kahju tekitamine on otsekui vastutusvaba tsoon. Et vana-aasta õhtul on lihtsalt kõigi varaomanike riisiko, kas nende vara tabab rakett või mitte,» sõnas Reinsalu.
«See vastutuse eelduslik riisiko peab olema ikkagi raketi laskjal,» toonitas Reinsalu.
Eeldatavalt on tegemist tsiviilõigusliku kahju hüvitamise kohustusega, kui ei ole mingeid erakorralise iseloomuga välistavaid asjaolusid (nagu näiteks praakrakett, mille puhul kerkib tootja vastutus). Tuginedes riigikohtu lahendile, saaks ministri sõnul kaaluda ka kriminaalmenetluse alustamist. Lõplik otsus on aga menetlejatel.
Karistusseadustiku paragrahv 203 näeb ette süüteokoosseisu võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju; paragrahv 404 käsitleb süütamist. «Süütamise koosseis tekib siis, kui oli ka oht inimese elule või tervisele. See koosseis eeldab ka tahtluse olemasolu. Tahtlus saab olla ka kaudne. Kaudse tahtluse esinemist või mitteesinemist saabki tuvastada menetluse käigus,» selgitas Reinsalu.
«Kui lastakse õhku kõrgtemperatuuriga pürotehnikat, siis ollakse süüdivana teadlik ka tõenäosusest, et see võib langeda maha, hoonele või kuhu iganes. Samamoodi kinnisilmi automaadist tulistades võib kuul kedagi tabada, olgugi et kedagi ei sihitud,» näitlikustas minister.
Nurmiko aiandi kasvuhoonete põlengust said päästjad teate 1. jaanuaril kell 00.18.