Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Jaaganti valimisradar. Elurikkuse Erakond kaotas juba stardis asutajaliikme (3)

Elurikkuse erakond tuli täna kulisside tagant välja ja korraldas Balti jaamas pressikonverentsi. FOTO: Sander Ilvest Foto: Sander Ilvest / Postimees
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Olukorra hinnang: Read sirgu!

Elurikkuse Erakond tahab olla mitte-erakond, Eesti 200 tahab olla päriserakond. Gräzin lahkus Reformierakonnast.

ERAKOND, MIS EI TAHA ERAKONDI

Erinevalt Eesti 200st saab Artur Talviku Elurikkuse Erakond hulga vähem tähelepanu, kuigi formaalselt on nad samal pulgal: erakond registreeritud, üle 500 liikme, juhid, programmid jne. Eristab neid muidugi rahva toetus, mis Eesti 200-l on juba stabiilselt üle viie protsendi, Elurikkusel seni nullist ühe protsendini.

Mis nad siis on? Mahe-nutiriigi ideed jutlustava erakonna ideed on selgelt rohelise maailmavaate nurgas, kus on juba olemas ka erakond Eestimaa Rohelised. Nii nagu Vabaerakonnas, räägib selle endine juht Talvik ka oma uues parteis, kuidas tegelikult tuleb anda rohkem otsustamist rahva kätte, otsedemokraatia kaudu. Ehk siis erakond, mis soovib vähem võimu erakondadele.

Kes seal veel on? Peale Talviku enda tuntud nimesid peaaegu pole. On Toomas Trapido, Mihkel Kangur, Heli Piisang, Lauri Tõnspoeg, Piret Räni, Rainer Kuuba, Mart Jüssi.

Keda enam ei ole? Just täna astus Elurikkusest välja selle algatusrühma liige Anzori Barkalaja.

Mida nad teevad? Esialgu püüavad koguda populaarsust sellega, et organiseerivad veebis nn rahvaküsitlust Rail Balticu kohta. Ammu otsustatud teema, kuid kahtlemata endiselt emotsionaalselt konfliktne. Täisnimekirja ehk 125 kandidaati neilt valimistel ilmselt ei näe.

Artikli foto
Foto: Meem: Skunk.ee

GRÄZIN HAKKAS RINGI VAATAMA

Juba novembri alguses teatas mõneks kuuks Kaja Kallase asemel europarlamenti läinud Igor Gräzin, et riigikogu valimistel ei kandideeri. Aga nüüd astus ta erakonnast välja sõnadega, et Reformierakonnast on liberaalsus kadunud. Märkimisväärne on selle avastuse sarnasus samuti oravate seast lahkunud Andrei Korobeiniku ja Imre Sooääre öelduga. Kõik kolm on oma avaldustega tahtnud selgelt oma endisele erakonnale haiget teha.

Miks ta siis lahkus? Mulle on räägitud mitmest probleemist.

Valimisnimekirjad. Gräzin tahtnuks olla Jõgeva- ja Tartumaa esinumber, erakonna juht Kaja Kallas tõstis aga kuues riigikogu koosseisus olnud Gräzini asemel esile teisi nimesid.

Tegevus europarlamendis. Kallasel kui endisel europarlamendi liikmel on väidetavalt omajagu seletamist, kes on ja mis asju ajab Gräzin, kes tema asemel Brüsselisse läks ning on ELi asjadest Kallase ja ALDE fraktsiooni kuuluva Reformierakonnaga täiesti vastupidisel arvamusel.

Sosin kõrvas? Omajagu furoori tekitas Gräzini otsus palgata endale nõunikuks Kalev Lillo, kes oli suure surve all Reformierakonna rahastamisskandaalis. Kas Lillo on andnud Gräzinile nõu teha haiget Reformierakonnale ja sellega ka esimehele Kaja Kallasele?

Mida ta edasi teeb? Kui varem ütles Gräzin, et ei kandideeri Euroopa parlamenti, siis nüüd on jutt juba vähem konkreetne. On arvatud, et ta võiks astuda EKREsse, ise ta seda ei kinnita. Selle jutu lükkab ümber ka EKRE juhtkond. Samuti on mulle räägitud, et viimasel ajal Gräzinile osaks langenud tähelepanu võib olla viinud teda mõttele kandideerida europarlamenti üksikkandidaadina.

Mõju Reformierakonnale? Häälte poolest miinust ei tule, sest Gräzini kandideerimisega ei pidanud arvestama. Küll aga on Gräzini samm halb partei mainele – jälle üks nimekas lahkuja, põhjenduseks jälle sama jutt vähesest liberaalsusest.

KOLM NIME EESTI 200 RIVIS

Üsna pikalt vaiksena püsinud Eesti 200 (telereklaamid küll juba jooksevad) higistab viimasel ajal valimisnimekirjade kokkusaamisega.

Milles probleem? Liikmeid on Eesti 200-l ligi 600, kuid liikmeskonnast keerulisem on kokku saada 125 inimest, kes kandideeriksid eri ringkondades, ja veel enam, tooksid ka hääli. Enamik esinumbreid, ka mõni teine number, on erakonnal olemas, aga heaks tulemuseks on vaja rohkem inimesi, kelle poolt ka päriselt hääletataks. Täna teatas Eesti 200, et Ida-Virumaa nimekirja veab energeetika tippjuht Ahti Puur, talle järgnevad Jana Pavlenkova ja Nikita Lumijõe.

Mis edasi? Eesti 200-l on aega täpselt kaks nädalat, et oma nimekiri kokku saada, 17. jaanuariks peab see olema valimiskomisjonile esitatud. Sealt edasi jääb üsna vähe nädalaid selleks, et neid inimesi valijatele tuntumaks teha.

Kas Eesti 200 on ikka mängus? Reitingute järgi nagu oleks, kuid need näitavad üldiselt vaid eestkõnelejate ja partei brändi populaarsust tervikuna. Mulle on Eesti 200 konkurentide seast viidatud, et nende mure Eesti 200 edu pärast on hakanud vähenema, just nähes nende võitlust nimekirjade kokkusaamisel.

Kui soovid lugeda minu põhjalikumat Valimisradarit veel enne kui need, kes loevad seda siit, siis telli endale postkasti Valimisradari uudiskiri. Ülevaatlikem ja kiireim viis end enne valimisi poliitikas toimuvaga kurssi viia!

Tagasiside ja ettepanekud on oodatud aadressile poliitikaradar@postimees.ee.

Tagasi üles