Olukorra hinnang: Read sirgu!
Elurikkuse Erakond tahab olla mitte-erakond, Eesti 200 tahab olla päriserakond. Gräzin lahkus Reformierakonnast.
ERAKOND, MIS EI TAHA ERAKONDI
Erinevalt Eesti 200st saab Artur Talviku Elurikkuse Erakond hulga vähem tähelepanu, kuigi formaalselt on nad samal pulgal: erakond registreeritud, üle 500 liikme, juhid, programmid jne. Eristab neid muidugi rahva toetus, mis Eesti 200-l on juba stabiilselt üle viie protsendi, Elurikkusel seni nullist ühe protsendini.
Mis nad siis on? Mahe-nutiriigi ideed jutlustava erakonna ideed on selgelt rohelise maailmavaate nurgas, kus on juba olemas ka erakond Eestimaa Rohelised. Nii nagu Vabaerakonnas, räägib selle endine juht Talvik ka oma uues parteis, kuidas tegelikult tuleb anda rohkem otsustamist rahva kätte, otsedemokraatia kaudu. Ehk siis erakond, mis soovib vähem võimu erakondadele.
Kes seal veel on? Peale Talviku enda tuntud nimesid peaaegu pole. On Toomas Trapido, Mihkel Kangur, Heli Piisang, Lauri Tõnspoeg, Piret Räni, Rainer Kuuba, Mart Jüssi.
Keda enam ei ole? Just täna astus Elurikkusest välja selle algatusrühma liige Anzori Barkalaja.
Mida nad teevad? Esialgu püüavad koguda populaarsust sellega, et organiseerivad veebis nn rahvaküsitlust Rail Balticu kohta. Ammu otsustatud teema, kuid kahtlemata endiselt emotsionaalselt konfliktne. Täisnimekirja ehk 125 kandidaati neilt valimistel ilmselt ei näe.
GRÄZIN HAKKAS RINGI VAATAMA
Juba novembri alguses teatas mõneks kuuks Kaja Kallase asemel europarlamenti läinud Igor Gräzin, et riigikogu valimistel ei kandideeri. Aga nüüd astus ta erakonnast välja sõnadega, et Reformierakonnast on liberaalsus kadunud. Märkimisväärne on selle avastuse sarnasus samuti oravate seast lahkunud Andrei Korobeiniku ja Imre Sooääre öelduga. Kõik kolm on oma avaldustega tahtnud selgelt oma endisele erakonnale haiget teha.