/nginx/o/2018/08/08/11164716t1hd587.jpg)
E-residentsuse programmi vedajad on endalegi üllatuseks avastanud, et paljud e-residendid on huvitatud Eesti kultuurist ja tunnevad emotsionaalset lähedust Eesti riigiga. Sellest tõdemusest lähtub programmi paradigmamuutus.
VIDEO: E-residendist kujuneb eesti kultuuri saadik (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestil on juba praegu üle 50 000 sõbra maailma linnades, ja võimalust neile Eesti tooteid ja teenuseid müüa ei ole seni ära kasutatud,» kõneles e-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus täna saates «Otse Postimehest». Täna esitletud 2.0 versiooni eesmärk on niisiis paremini tööle panna juba olemasolev võrgustik – aga seda mitte enam ainult rahalises mõõtmes.
Ettevõtlus jääb küll e-residentsuse programmi fookusse, kuid uudne on kultuurilise dimensiooni lisandumine. E-residendid soovivad osa saada eesti kultuurist, küsivad omal algatusel infot Eesti ajaloo, väärtuste, kultuuri kohta, soovivad seda mõista. «Ma mõtlesin alguses, et nad tahavad ainult meie teenuseid tarbida, aga selgus, et nad tahavad ise ka midagi anda,» kõneles Korjus. «Nüüd on meie küsimus, kuidas viia kultuuriinimesteni arusaamine, et see on üks viis eesti kultuuri eksportida.» Oletame, et keegi korraldab kultuuriürituse New Yorgis, tõi Korjus näite. Seal elab paar tuhat e-residenti, keda saab olemasolevat platvormi kasutades kaasata viisil, et e-residentsuse programmiga seotud inimesi ei ole üldse vahele vaja.
2014. aastal alguse saanud e-residentsuse täna avalikustatud 2.0 versioon on tegelikult juba kolmas: kui alguses mõõdeti programmi edu e-residentide hulgaga, siis teises etapis siin loodud ettevõtete arvu ja rahasummaga, mida e-residendid Eestisse jätavad. Nüüdses uusversioonis nähakse e-residente Eesti saadikutena maailmas.
Rahapesuriske ja muid pettusekatseid on programm järjest vähendanud. «Pesta raha e-residentsuse kaudu on üks lollimaid võimalusi, sest kõik sammud on näha,» rääkis Korjus. Lisaks pidev taustakontroll. «Kui ei ole tõestatud, et inimest saab usaldada, siis ei pea e-residentsust andma.» Teretulnud on seevastu kõik, kes Eestile head soovivad. Korjus tunnistas, et taustakontrolli tegemine väljaspoolt Euroopa riike pärit kodanike puhul on praegu veel keeruline.
Iseenesest võiks osa e-residente soovida ka vähemalt aeg-ajalt Eestis viibida või ka pikemaks ajaks Eestisse jääda. See, kuidas selliseid soove menetleda, on Korjus sõnul poliitiline otsus. «Ükskõik, kes on võimul, saab vaadata, keda nad tahavad ja keda ei,» rääkis ta. «Igatahes mina usaldaksin e-residenti rohkem kui täiesti võõrast, sest ta on Eestiga seotud, ta on andnud sõrmejäljed, tema suhtes on tehtud taustakontroll ja seda tehakse järjepidevalt.» Siiski lisas Korjus, et e-residentsus iseenesest füüsilist ligipääsu Eestile ei anna.