Jaanuarist karmistub elukohaandmete esitamise kord (3)

«Tegelike elukoha andmete esitamine on kasulik nii inimesele endale, kohalikele omavalitsustele kui ka riigile,» ütleb siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.

Elukoha registreerimisega omandab inimene õiguse valida kodukoha omavalitsuse juhte ning saada sealt teenuseid ja toetusi. Õiged andmed rahvastikuregistris annavad omavalitsustele ja riigile ülevaate, kus inimesed elavad, aidates paremini planeerida neile osutatavaid teenuseid (näiteks teed, lasteaiad) ja võimaldades vajadusel inimesega ühendust saada.

Enne kuu lõppu tuleb oma täpne elukoht registreerida kõigil neil inimestel, kellel see on rahvastikuregistris ruumi omaniku nõudmisel jäänud kohaliku omavalitsuse täpsusega. Vastasel juhul jäävad uuest aastast nende inimeste elukohaandmed rahvastikuregistris tühjaks ja nad võivad ilma jääda elukohaga seotud avalikest teenustest.

Pungase sõnul puudutab muudatus inimesi, kes pärast kolimist pole oma elukoha andmeid uuendanud ja kelle puhul eelmise korteri või maja omanik on palunud nad oma eluruumist välja registreerida. Selle tulemusena on inimese elukoht linna (Tallinnas linnaosa) või valla täpsusega, näiteks Viljandi linn, Lasnamäe linnaosa või Saaremaa vald. Selline aadress on rahvastikuregistris 33 500 inimesel (vaata omavalitsuste kaupa, kui paljusid inimesi see puudutab). Neist ligi pooled on välisriikide kodanikud, kes on tõenäoliselt Eestist lahkunud.

Elukoha registreerimine on lihtne: seda saab teha paari minutiga eesti.ee veebilehel, samuti võib selleks pöörduda kohalikku omavalitsusse nii isiklikult, posti kui e-posti teel.

Enel Pungas soovitab oma täpsed elukohaandmed ära registreerida juba lähipäevil. «Andmete muutmist ei tasu enam edasi lükata. Muidu võib inimest tabada jaanuaris halb üllatus, kus ta jääb ilma elukohaga seotud avalikest teenustest nagu näiteks lasteaiakoht, tasuta ühistransport, sünnitoetus või juhiloa pikendamine.» Uue seadusega ruumi omaniku nõudmisel omavalitsuse täpsusega aadresse enam juurde ei teki.

Edaspidi on kohalikel omavalitsustel õigus inimese elukoha andmeid täpsustada, et need vastaksid tema tegelikule elukohale. Kohalik omavalitsus võib uue seaduse kohaselt kanda inimese elukoha aadressi rahvastikuregistrisse ka juhul, kui eluruumi omanik selleks nõusolekut ei anna, kuid on kindlaks tehtud, et inimene sel aadressil reaalselt elab.

Nii praegu kehtiva kui uue seaduse järgi on igal inimesel kohustus vastutada selle eest, et tema ja tema laste elukoha andmed rahvastikuregistris oleksid õiged. Praegu kehtiv seadus kohustab oma elukoha andmeid uuendama 30 päeva jooksul alates uude elukohta elama asumisest. 1. jaanuarist 2019 lüheneb teavitamiskohustus 14 päevale.

Uue seadusega luuakse viibimiskoha mõiste, et riigil oleks võimalik paremini kontakteeruda (näiteks saates valijakaarti või kutset tervisega seotud sõeluuringule) nende elanikega, kes ajutiselt viibivad mujal.

Viibimiskoha aadressi ei esita rahvastikuregistrile inimene ise, vaid asutus, kes ta viibimiskohta lähetas. Kui inimene asub kaitseväeteenistusse, on selleks Kaitsevägi. Kui inimene on hooldekodus, on andmeandjaks sotsiaalkindlustusamet. Elukoha andmed sellest ei muutu.

Rahvastikuregister on riigi põhiregister. Uue seadusega kaasnev andmete korrastamine annab täpsema teadmise Eesti rahvastiku kohta. Eesti plaanib 2021. aastal toimuva rahvaloenduse teha esimest korda registripõhiselt ja rahvastikuregister on selleks üks olulisemaid andmekogusid.