:format(webp)/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
Suure päästevõimekuse tagab eelkõige rahvusvaheline koostöö, mitte sajandi suurõnnetust ootava hiiglasliku päästjate armee ülalpidamine, ütles päästeameti endine juht ja tänane riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Mati Raidma esmaspäeval saates «Otse Postimehest».
Mati Raidma: suure päästevõimekuse tagab ainult rahvusvaheline koostöö
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Euroopas on murtud see suhtumine, et abi küsib nõrk. Meil on naabrid ja hea rahvusvaheline koostöö ning kui kriisi tase ületab kriitilise tasandi, siis küsitakse naabritelt abi, see on täiesti normaalne,» rääkis Raidma. «Seepärast ei ole ka üheski riigis enam meeletut väge päästjaid, et oodata seda ühte sajandi õnnetust. Riigid teevad koostööd ja see ongi lahendus,» lisas ta.
Raidma sõnul võib Eesti puhul päästeteenistusele kriitiliseks piiriks kujuneda näiteks kolm üheaegset metsatulekahju, kuid siis tulevad naaberriigid appi samamoodi, nagu mindi suvel appi ulatuslike metsatulekahjude ajal Rootsile.
Ohutuse suurendamiseks ei poolda Raidma lauskontrolli ja lauskaristamist. «Karistamine, hirmutamine ja ehmatamine ei ole pikas plaanis kestev tegevus. Ohutuse tagamine peab sündima mõistusest, mitte hirmust. Kui me suudaksime oma ohutuskultuuri rajada enesekindlusele, oleks hästi,» ütles Raidma.
Tema sõnul on õnnetuste ennetamise aluseks parem ohutuskultuur. «Me ikka ootame, et keegi tuleks ja teeks kampaaniat ning kui kampaaniat ei tehta, siis ununeb ära. See kõik peab olema meis eneses, me peame lõpuks aru saama, et ohutus algab meist,» märkis Raidma. «On hea, kui osakajad inimesed õpetavad ja koolitavad meid, on hea, kui on koht, kust ma saan nõu küsida, on hea, kui tullakse appi, kui mu enda mõistusest ja jõust ei piisa,» lisas ta.
Tema sõnul on õnnetuste ennetamisel ja ohutuse tagamisel oluline ka keskkond ning märkavad naabrid.
Sellel aastal on Eestis tule- ja vingusurmades hukkunud üle 30 inimese, kuid Raidma sõnul on nende hukkunute arv viimase viieteistkümne aasta jooksul siiski kolm korda vähenenud. «Oluline on, et näiteks sellistest teemadest nagu vinguprobleem, räägitakse üha rohkem. Meil on ka kukkumise probleem, kuna inimesi hukub Eestis tavaliste kukkumiste tõttu hirmuäratavalt palju. Nendel teemadel on vaja ühiskonnas rääkida, lisaks tuleb juurde uus tehnoloogia, mis samuti aitab õnnetusi vältida," sõnas Raidma.
Mati Raidma hindas Eesti tänast päästevõimekust viiepallisel skaalal hindega 4+.