/nginx/o/2018/11/16/11579161t1h0fae.jpg)
Justiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa) saatis eile välisminister Sven Mikserile (SDE) kirja, milles palub ÜRO-d teavitada, et Eesti Vabariik ei osale Marrakeshis toimuval valitsustevahelisel rändekonverentsil, sest selleks pole alust. Peaminister Jüri Ratas toonitas vastuseks Reinsalu avaldusele, et Eesti toetab ÜRO ränderaamistikku.
Kõigepealt heidab Reinsalu ette välisministeeriumi rändeleppe tõlke puudulikkust. «Nimelt professor Peters kasutab oma artiklis sõna «commitment». Palusin tunnustatud ja sõltumatul õigustõlgil selle artikli tõlkida eesti keelde ja igasuguse minupoolse osunduseta tõlkis ta praeguses ametlikus eestikeelses leppe tõlkes kasutatava eestikeelse sõna «pühendumus» siiski kohustuseks. Täpselt samasuguse tõlkevaste esitas ka teine täiesti eraldiseisvalt kontrolliks palutud õigustõlk. Seetõttu palun leppe tõlke teksti vastavalt korrigeerida,» kirjutab justiitsminister.
Ühtlasi tuletab Reinsalu Mikserile meelde, et valitsus ei ole välisministrile andnud mandaati kõnealuse leppega ühinemiseks. Ta toonitab, et valitsuse mandaat on olemas üksnes leppe üle läbirääkimiste pidamiseks ning 15. novembril ei jõudnud valitsuse liikmed leppe toetamise küsimuses kokkuleppele.
Reinsalu lisab, et riigikogu avaldus lepet toetada väljendab vaid rahvaesinduse hoiakut, kuid see ei väljenda poliitilist tahet ega ole õiguslikult siduv otsus ning valitsus ei ole selles asjas oma otsust teinud.
«Vastavalt sellele teen välisministrile ettepaneku teavitada ÜROd kirjalikult, et Eesti Vabariigi mitteosalemist 10.-11. detsembril 2018. aastal Marrakeshis toimuval valitsustevahelisel rändekonverentsil tuleb tõlgendada kui leppe heakskiitmata jätmist ÜRO valitsustevahelise konverentsi statuudi tähenduses ning jätta ka ÜRO peaassambleel leppe üle hääletamata,» kirjutab Reinsalu.
Reinsalu sõnul on lisaks õiguslikele asjaoludele leppe poliitilistes kohustuses nimetatud hulk tegevusi, mille tähendust ja mõju tuleb analüüsida. Justiitsminister paneb ette moodustada justiitsministeeriumi ja välisministeeriumi ühine sõltumatu ekspertgrupp, kes toodud küsimusi põhjalikult hindaks, ning seejärel tuleks selle ekspertgrupi analüüs esitada valitsusele ja riigikogule.
«Kuni analüüsi valmimiseni peatada Eesti Vabariigi poolsed võimalikud tegevused rändeleppesse puutuvalt ning teavitada sellest riigikogu. On tõsiasi, et hetkel ei ole Eesti Vabariigi ametiasutustel või ekspertidel koostatud ühtegi leppesse puutuvat sisulist analüüsi. Selles küsimuses peavad Eesti Vabariigi ametiasutused tegema ära oma kodutöö. Me peame terve mõistusega, ilma paanikata ja ratsionaalselt hindama, mis tegelikult on nii leppe võimalik kui ka ühinevate riikide poolt omistatud tähendus ja mõju Eesti Vabariigi otsustele migratsioonivallas,» kirjutab minister kirjas.
/nginx/o/2019/08/28/12507064t1h50de.jpg)