Eksperiment: Kui kiirelt jõuab punktist A punkti B

Elanikud võtsid ühendust murega, et on puudu või on liiga vähe bussiliine. Sellest tulenevalt otsustasime katsetada ühistranspordi võlusid. Valisime välja need liinid, millele on kõige rohkem murekirju tulnud. Alustasime linna keskelt. Arvasime, et siin ei ole vaja muretseda, kõik on ju olemas: trammid, trollid, bussid. 

Jala käies saab kiiremini

Ühistranspordiga on võimalik saada igasse kohta kesklinnas. Mõndadesse kohtadesse pääsemiseks tuleb istuda hästi palju ümber. Tänu sellele on nii, et sinna, kuhu sa kõnnid 10-15 minutiga, sõidad bussiga kaks korda kauem  Näiteks paljud lugejad möönavad, et suur puudus Tartu-Narva maantee otseliinist.

«Tartu maanteel asuvad turg ja bussijaam. Kuidas saada raskete kottide, lapsevankri või suure reisikohvriga Uus-Sadamasse või Piritale,» küsib lugeja Galja. «Jala saab minna, kui oled noor, terve ja üksi. Näiteks, kui minna Keskturult Piritale, tuleb jala minna Narva maantee peatusesse. Üritasin minna  vankriga, teekond kestis poolteist tundi. Kuna madalapõhjalist trammi ei tulnud, pidin laskma üsna mitu trammi mööda. Jala minnes jõuab terve inimene 15-20 minutiga.»

Eksperiment algab, proovin võimalikult lihtsalt Keskturu juurest Piritale saada, panen ka aja käima. Istun Keskturu peatuses trammile number kaks, sõit Hobujaamani võtab seitse minutit. Liigun viie minutiga Viru Keskuses asuvasse bussiterminali. Ootasin neli minutit bussi number 1A. Sõidan natukene üle viie minuti ja esimene peatus Uus-Sadam ning veidikene üle kümne minuti pärast seda peatub buss peatuses Pirita.

Lõppude lõpuks kulutasin sõidu peale pool tundi ja seda kõike minimaalsete ümberistumiste ning võimalikult väheste valgusfooride taga seismisega. Tundub, et lihtsam on minna jalgsi, kuid kui sa kannad endaga kaasas raskeid kotte ja ilm on kehv, siis seda marsruuti ei läbiks 10-15 minutiga.

Tahaksin kohale jõuda, kuid pole millega

Paljud Kristiine elanikud oleks õnnelikud kui nad saaksid sõita ka ringiga, mitte ainult jala liigelda. Laki ärikeskuse vastas asuvad kaks suurt korterelamut, mis on mingil moel isoleeritud liiklusest.

Muidugi, kiirkõnniga jõuab Forelli bussipeatusesse kümne minutiga. Ent probleemiks on see, et seal käib ainult üks ekspress buss number 9: kella kuuest kuni kümneni hommikul võib buss sõita Kadaka peatuseni, päeval kella kahest kuni seitsmeni õhtul viib Kesklinna Kivisilla peatuseni. Muul ajal sõidab ta teise marsruudiga. Siis tuleb minna Laki peatusesse, mille peale kulub üle viie mnuti. Lõpuks kiirkõnniga kulub 20 minutit, et istuda bussi peale number 16 või 33, ning harvem sõitvate peale nagu 26 ja 26A.

Teine viis on olemas: Võib minna täitsa teises suunas eravaldusest läbi ning läbida 10-15 minutiline teekond sinka-vonka, kuni lõpuks jõuan Looga peatuseni. See on busside number 42 ja 43 peatus ning ka 2-3 korda tunnis saabuva 21 ja 41 peatuseks.

Algselt tundus, et kõige paremas ühistranspordi seisus on Astangu elanikud- on olemas buss number 61. Kui selle bussi liin ei sobi, siis tasub sõita üks- kaks peatust edasi, mis võtab kõigest viis minutit. Järveotsa kooli peatuses võib juba ümber istuda bussi number 36.  Kuigi esimese bussiga number 61 saab sõita Väike-Õismäe peatusesse ning seal ootavad juba kümned erinevad liinid.

Kuid kahjuks sõidab buss number 61 kõigest kaks- kolm korda tunnis ja nädalavahetuseti üks-kaks korda tunnis. «Jah, päris tihti tuleb joosta 36 bussi peatusesse, et jõuda tööle,» rääkis kohalik elanik Marina. «Ma elan küll lähedal, kuid Astangu inimestel tuleb jalgu treenida. Kohalik buss käib väga harva ja sellepärast ma seda ei kasuta.»

Temaga nõustub ka noor ema Jekaterina:«Meie buss sõidab kord tunnis, teda ei ole võimalik ära oodata. Oleks vaja kahte bussi suurenevasse rajooni.»

Liigun jala rajooni viimaste majadeni. Märkasin, et on sisse kõnnitud teerada, millel saab käia ainult kuiva ilmaga. Selge ja kuiva ilmaga on võimalik Astangu äärmisest majast Järveotsa kooli peatuseni kiirkõndides jõuda 7 minutiga.  Kaheksa minutit kulub veel peatuseni Kullerkupu. Esimese suure peatuseni, liigub 15 minutiga.

Rajoonide vahel on auk

Õismäelt on raske saada lähedalolevatesse linnaosadesse. «Igapäevaselt sõidan Õismäe-Männiku vahelisel marsruudil tööle. Ausalt öeldes, see on raske, kuna esimene ümberistumiskoht on Autobussikoondises ning kui väljas on külm, siis bussi tuleb oodata peaaegu kümme minutit,» ütles Dmitri. «Kuid sellega ei lõppe liinil 33 mured. Pärast tööd, sõidan tagasi sama teed ja sellele kulub oma tund aega. Autoga sõites läheks mul 15 minutit.»

Katsetame üle kõik liini vead. Istun bussile number 10, natukene rohkem kui kümme minutit sõitu ning väljun Autobussikoondise peatuses. Tõesti, bussi number 33 tuleb oodata üle 15 minuti ja pool tundi sõidan lõpp-peatuseni Männiku. Ajakulu bussiga sõites on neli korda suurem kui autoga.

 Kas nõudlus loob uusi liine?

«Kõikide kodanike saadedud avaldusi analüüsitakse põhjalikult ning võimaluse korral nende ettepanekuid arvestatakse liinide planeerimisel,» ütles Tallinna transpordiameti ametnik Udo Ots. «Kuid pole võimalik avada uusi liine ühekordse avalduse põhjal. Näiteks, kui saadetakse avaldus, siis Tallinna transpordiamet hindab potentsiaalset nõudlust pakutud liini kohta.»

Udo Ots lausus, et kui planeeritakse või pikendatakse olemasolevaid liine, siis eelistatakse, seda piirkonda, kus puudub transport, et tagada teenuste kättesaadavus võimalikult paljudele inimestele.  

«Tipp-tunnil valideerivad Tallinnas 75% ühistranspordi sõitjatest oma kaarte,» ütles Ots ja jätkas, et reisijad valideerivad ainult ühe korra ja see tähendab, et enamiku ühistranspordi kasutajate jaoks on vajalik otseühendus tagatud.